See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2014) |
Paesi keel | |
---|---|
Kõneldakse | Colombias |
Kokku kõnelejaid | 40 000[2] |
Keelesugulus |
paesi keelkond paesi keel[2] |
Ametlik staatus | |
Ametlik keel | Colombias tunnistatud ametlikuks keeleks Nasa territooriumil[1] |
Keelehoole | Piirkondlik Cauca Põlisrahvaste Nõukogu[1] |
Keelekoodid | |
ISO 639-1 | pbb[2] |
Paesi keel on ohustatud keel, mida räägitakse Colombias Cauca departemangus Kesk-Andide ahelikus Popayáni lähedal.[2] Keelt kõneleb umbes 40 000 inimest, rahvuslikku koosseisu kuulub aga 119 000.[2] Paljud õpetavad keelt oma lastele, kuid mõned tahavad, et lapsed kasutaksid ainult hispaania keelt.[2] Kasutatakse usutalitus- ning kaubavahetuskeelena.[2] Enamus rääkijaid kasutavad ka hispaania keelt.[2] On õppekeelena koolides ülekaalus.[2] Kirjaoskus L1 tasemel 10%–30%, L2 tasemel 75%.[2] Keelt on üritatud edendada kirjaoskuskursustega.[2] Mõned eraalgkoolid õpetavad paesi keelt koos hispaania keelega ning keelt õpetatakse ka keskkoolides.[2] Keel on samuti kasutusel raadiosaadetes.[2] Keeles esineb kaks dialekti: panikita ja pitayo murded.[2] Kasutab ladina kirjaviisi.[2]
Keeles puuduvad määratud ja määramata artiklid.[3] Paesi keeles on 6–7 käänet.[3] Keele sõnajärjeks on subjekt-objekt-verb.[3] Paesi keeles on 4 suulist ning 4 nasaalvokaali (i, e, a, u) ning tehakse vahet lühikestel ning pikkadel vokaalidel mille tulemusel on keeles 16 vokaalsegmenti:[1]
Eesvokaalid | Keskvokaalid | Tagavokaalid | |
---|---|---|---|
Kõrged | i ĩ iˑ ĩˑ | u ũ uˑ ũˑ | |
Keskkõrged | e ẽ eˑ ẽˑ | ||
Madalad | a ã aˑ ãˑ |
Keeles esineb 38 konsonantfoneemi ning keelele on omapärane palataliseeritud, aspireeritud ning palataliseeritud-aspireeritud konsonantide rikkus.[1]
Labiaalid ehk huulhäälikud | Alveolaarid | Laminaalsed suulaehäälikud | Velaarid | Larüngaal-
klusiilid | |||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
harilik | palat. | harilik | palat. | harilik | palat. | harilik | palat. | harilik | palat. | ||
klusiilid | helitud | p | pʲ | t | ƫ | ʦ | ç | k | c | ʔ | |
aspireeritud | pʰ | pʲʰ | tʰ | ƫʰ | ʦʰ | çʰ | kʰ | cʰ | |||
pre-
nasaliseeritud |
mb | mbʲ | ⁿd | ⁿdʲ | ⁿʣ | ⁿʣ̢ | ⁿɡ | ||||
nasaalid | m | n | ɲ | ||||||||
hõõrdhäälikud | helitud | fʲ | s | ʃ | h | ɧ | |||||
helilised | vʲ | ||||||||||
lateraalid | l | ʎ | |||||||||
poolvokaalid | w | j |
Esimese ja teise isiku asesõnad on mees- ja naissoo vormidel erinevad ning mitmus tuletatakse igal juhul naisvormist. Kolmas isik on neutraalne. Verbi konjugeeritakse kõneviisi- ja aspektisufiksitega ning teise isiku mees- ja naissoo sufiksitega. Ka ajakategooria näitamiseks kasutatakse sufikse. Võib esineda ka intensiivsust näitavaid prefikse. Nimisõnu käänatakse sufiksite abil, mis märgivad nominatiivi, ablatiivi, lokatiivi, akusatiivi, datiivi ja instrumentaali. Keeles kasutatakse põhiliselt postpositsioone. Paesi keelt peetakse aglunatiivseks keeleks, st et enamus sõnu moodustatakse morfeeme kombineerides. Adjektiivid on nimisõna järel.
Ya'nwe'wewa'te' maa nasapa ha'dacehk hi'pku up'hi', wëtte u'huwa'hi'pta', eena' eena' f'i'zewa' hi'pta', üus hi'pta' d'ik'the hi'pta' naapa'kate. Sa' h'ukaysa üus hi'pcehktha'w sa' pyakhna'we f'i'ze hi'ptha'w. [4]
Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim. [5]
1 – teetsh
2 - e?z
3 – tekh
4 – pahz
5 – tahts
10 – kseba