See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2014) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Paklitakseel | |
---|---|
Süstemaatiline (IUPAC) nimi | |
(2α,4α,5β,7β,10β,13α)-4,10-Bis(acetyloxy)-13-{[(2R,3S)-3-(benzoylamino)-2-hydroxy-3-phenylpropanoyl]oxy}-1,7-dihydroxy-9-oxo-5,20-epoxytax-11-en-2-yl benzoate | |
Identifitseerimine | |
CAS-i number | 33069-62-4 |
ATC-kood | L01CD01 |
PubChem | 36314 |
DrugBank | DB01229 |
Keemiline info | |
Keemiline valem | C47H51NO14 |
Terapeutilised kaalutlused | |
Manustamine | iv |
Paklitakseel (Paclitaxelum) on keemilise aine infusioonilahuse kontsentraat, millest valmistatakse onkoteraapias kasutatav veenisiseselt manustatav infusioon. Paklitakseel sisaldab alkoholi.
Paklitakseel on eraldatud lühiokkalise jugapuu (Taxus brevifolia Nutt.) koorest aga seda toodetakse ka poolsünteetiliselt hariliku jugapuu ainete baasil.
Paklitakseel on ravimi geneeriline nimetus.
Paklitakseeli kasutatakse koos mitmete teiste ravimitega munasarja kartsinoomi, rinnanäärme kartsinoomi, kaugelearenenud mitte-väikerakk-kopsuvähi, AIDS-iga seotud Kaposi sarkoomi ja pankreasevähi ravis. Paklitakseeli kasvajavastase toime täpset mehhanismi seni ei tunta, arvatakse, et see segab vähirakkude kasvu.
Paklitakseel võib toimemehhanismi tõttu olla kartsinogeenne ja genotoksiline.
Farmakoterapeutiline rühm : taimsed alkaloidid ja teised looduslikud ained, taksaanid, ATC-kood: L01CD01.
Paklitakseel on ka lühiokkalisest jugapuust eraldatud loodusliku aine nimetus.
Paklitakseeli tohib Euroopa Liidus välja kirjutada.
Paklitakseeli sisaldavad ravimid on registreeritud Eesti ravimiregistris:
Soovitatav paklitakseeli annustamine oleneb vähivormist.
Patsientidele tuleb enne paklitakseeli manustada premedikatsiooniks kortikosteroide, antihistamiine ja H2-antagoniste.
Fertiilses eas naised ja mehed ning nende partnerid peaksid vähemalt 6 kuud pärast ravi paklitakseeliga kasutama kontratseptsiooni. Lisaks peaksid meespatsiendid peaksid enne ravi alustamist kaaluma ka sperma külmkonserveerimist võimaliku infertiilsuse tekke tõttu.
Kõrvaltoimete loetelu põhineb 812 soliidtuumoriga patsiendi kohta koostatud andmebaasi andmetel[1], kellele manustati kliinilistes uuringutes paklitakseeli (monoteraapiana).
Kõrvaltoimete esinemissageduse esitamisel on kasutatud klassifikatsiooni: väga sage (≥1/10)sage (≥1/100, <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000, <1/100); harv (≥1/10000, <1/1000); väga harv (<1/10000).
Väga sagedased olid infektsioonid, põhiliselt kuseteede ja ülemiste hingamisteede põletikud (teatatud fataalsetest juhtudest). Aeg-ajalt esines patsientidel ka septilist šokki.
Vere ja lümfisüsteemi häiretena esines väga sageli: müelosupressioon, neutropeenia, aneemia, trombotsütopeenia, leukopeenia ja veritsemine.
Immuunsüsteemi häired: vähem kui 2%-l piisavat premedikatsiooni saanud patsientidest on tekkinud ravi vajavad tõsised võimaliku fataalse lõppega ülitundlikkusreaktsioonid: düspnoe ja hüpotensioon, angioödeem ja generaliseerunud urtikaaria.
Luuüdi supressiooni ja tõsiste südame erutusjuhtehäirete korral tuleks annuseid piirata.
Närvisüsteemi häiretena esines väga sageli neurotoksilisust perifeerne neuropaatia näol.
Lihaste, skeleti ja sidekoe kahjustuste väga sagedased kõrvatoimetena esines 60%-l patsientidest artralgia või müalgia.
Seedetrakti häiretena olid väga sagedasti teatatud kõrvaltoimed iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, mukosiit.
Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Paclitaxel seisuga 05.12.2014.