Pandooraviirus

Pandoraviirus
Taksonoomia
Riik Viirused Virus
Selts Määratlemata takson
Sugukond Pandoviridae
Perekond Pandooraviirus Pandoravirus
Philippe, Legendre, Doutre, Couté, Poirot, Lescot, Arslan, Seltzer, Bertaux, Bruley, Garin, Claverie, Abergel, 2013
Pandoravirus massiliensis elektronmikroskoobi all

Pandooraviirus (Pandoravirus) on väga suurte viiruste perekond, mille genoomid on palju suuremad kui teistel teadaolevatel viirustel. Nagu ka teised väga suured viirused Mimivirus ja Megavirus, nakatab pandooraviirus amööbe, kuid selle genoom, mis sisaldab 1,9–2,5 miljonit DNA aluspaari, on ligikaudu kaks korda suurem kui Megavirus'el, samuti erineb pandooraviirus neist nii välimuse kui genoomistruktuuri poolest.[1]

2014. aastal leiti Siberis mõõtmetelt veel suurem viirus Pithovirus sibericum, millel on küll aga vähem geene.[2]

Klassifikatsioon

[muuda | muuda lähteteksti]

Pandooraviiruste perekonda kuulub kaks viiruste liiki[3]:

Avastamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Pandooraviirused avastas Aix-Marseille Ülikooli teadlaste meeskond, mida juhtisid Jean-Michel Claverie ja Chantal Abergel. Teade sellest ilmus ajakirjas Science 2013. aasta juulis.[4]

Umbes 1,1 miljoni aluspaariga Mimivirus avastati juba 1992. aastal, kuid see klassifitseeriti viiruseks alles 2003. aastal.[5] 2011. aastal avastatud Megavirus'e genoomis on umbes 1,3 miljonit aluspaari.[6]

Nende megaviiruste avastamise järel hakati otsima ka teisi suuri amööbe nakatavaid viirusi. Nii leitigi kaks uut liiki: Pandoravirus salinus Tšiili ranniku lähedalt mereveest (genoomis üle 2,5 miljoni aluspaari) ja Pandoravirus dulcis mageveetiigist Melbourne'i lähedal Austraalias (1,9 miljonit aluspaari).[4]

Viirustele pandi nimi Pandora müüdi järgi, kuna avastajate arvates võivad need olla bioloogia jaoks nagu Pandora laegas, muutes meie teadmisi elu alustest täielikult.[7]

Kirjeldus

[muuda | muuda lähteteksti]

Pandooraviiruste läbimõõt on umbkaudu 1 mikron. Need on tindiplekisarnase kujuga, mis sarnaneb mõnedele bakteritele. Neist suurema, Pandoravirus salinus'e genoomi kuulub väidetavalt 2556 geeni, millest vaid 6% sarnanevad äratuntavalt teistest organismidest tuntutega.[8] Kuna ülejäänud geene on seni avastatud liikidest nii erinevad, oletavad avastajad, et see viirus võib olla fülogeneetilise puu senitundmatu haru. Teised eksperdid peavad seda oletust siiski ennatlikuks.[9]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Brumfiel, Geoff (18. juuli 2013). "World's Biggest Virus May Have Ancient Roots". National Public Radio. Vaadatud 18. juulil 2013.
  2. ↑ Pithovirus: Bigger than Pandoravirus with a smaller genome virology.ws, 4. märts 2014
  3. ↑ Piret Pappel, Elupuu uus haru?, Veebiversioon (vaadatud 28.03.2014)
  4. ↑ 4,0 4,1 Nadège Philippe, Matthieu Legendre, Gabriel Doutre; et al. (juuli 2013). "Pandoraviruses: Amoeba Viruses with Genomes Up to 2.5 Mb Reaching That of Parasitic Eukaryotes". Science. 341 (6143): 281–286. DOI:10.1126/science.1239181. {{cite journal}}: et al.-i üleliigne kasutus kohas: |author= (juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  5. ↑ La Scola B, Audic S, Robert C, Jungang L, de Lamballerie X, Drancourt M, Birtles R, Claverie JM, Raoult D. (2003). "A giant virus in amoebae". Science. 299 (5615): 2033. DOI:10.1126/science.1081867. PMID 12663918.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  6. ↑ Arslan, D.; Legendre, M.; Seltzer, V.; Abergel, C.; Claverie, J.-M. (2011). "Distant Mimivirus relative with a larger genome highlights the fundamental features of Megaviridae". Proceedings of the National Academy of Sciences. 108 (42): 17486. DOI:10.1073/pnas.1110889108. PMC 3198346. PMID 21987820.
  7. ↑ "Pandoravirus : découverte d’un chaînon manquant entre le monde viral et le monde cellulaire" CEA, 19. juuli 2013.
  8. ↑ Pennisi, Elizabeth (juuli 2013). "Ever-Bigger Viruses Shake Tree of Life". Science. 341 (6143): 226–227. DOI:10.1126/science.341.6143.226.
  9. ↑ Zimmer, Carl (18. juuli 2013). "Changing View on Viruses: Not So Small After All". New York Times. Vaadatud 18. juulil 2013.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]