Parkimine

 See artikkel räägib liiklusmõistest, toornaha töötlemise kohta vaata artiklit Nahaparkimine.
Pargitud autod.
Parkimiskorraldus Tallinna sadamas. 2014. aasta.

Parkimine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui on tarvis sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks.[1]

Kui jääte ettekavatsetult seisma, siis Te kas peatute või pargite. Peatumisel ja parkimisel on erinev eesmärk. Peatumine on alati seotud sõitjate või veosega. Üldjuhul võtab peatumine vähe aega (paar minutit), parkimine aga võib kesta tunde. Ent see ei ole alati nii. Näiteks, kui Te veate mikrobussiga mööblit ja peatusite, et see maha laadida, võib peatumine kesta ka pool tundi. Teiselt poolt, kui Te olete liikumise lõpetanud, et korraks telefoniga rääkida, kestab parkimine vaid paar minutit.[2]

Tiheda asustusega aladel, näiteks linnades, on parkimiseks ettenähtud ühisruumi kasutus tasuline.

Linnaruumi paremaks kasutamiseks ehitatakse tänapäeval mitmekordseid parkimismaju.

Kaasaegsed parkimishooned kasutavad automatiseeritud parikimissüsteeme[:en], millega saab asetada autod mitmele korrusele võimalikult vähese ruumi- ja pindalanõudlusega. Selle tagajärjel kaob ära vajadus täiendavateks majasisesteks autoteedeks mille kaudu autosid liigutada, võimaldades seeläbi suurema arvu autode parkimist. Niisugused parkimissüsteemid on väga levinud Jaapanis.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Liikluseeskiri §2 (29).
  2. ↑ Liikluslab (2021). "Liikluslabi e-autokool".

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
 Parkimine – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis