![]() | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Mai 2018) |
Peep Jänes (sündinud 26. detsembril 1936 Rakveres) on eesti arhitekt ja üks olulisemaid modernismi viljelejaid Eesti arhitektuuri ajaloos.
Ta on lõpetanud 1955. aastal Tallinna 2. Keskkooli (kuldmedaliga) ning õppinud aastatel 1955–1958 Tallinna Polütehnilises Instituudis ehitust ja aastatel 1958–1963 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetas arhitektina.
Ta tegutses peamiselt 1970. ja 1980. aastatel. Ta töötas aastatel 1963–1968 ja 1975–1993 Eesti Projektis, 1968–1975 Maaehitusprojektis ning aastast 1994 Kolde projektis.
Alates 1964. aastast on Peep Jänes Eesti Arhitektide Liidu liige.
Peep Jänes on Eesti üks olulisemaid Nõukogude aja arhitekte, kes lõi keerulisel ajal julgeid vormilisi lahendusi. Tema arhitektuuristiil on valdavalt modernistlik.
Tema poolsada aastat kestnud loomeperioodi iseloomustavad hästi suured avalikud ehitised ja märgilise tähendusega objektid. Ta on projekteerinud üle 300 ehitise, projekti ja konkursitöö.
Peep Jänes on öelnud: "Arhitektuuri alustamine on mäng. Ma ei ole kunagi pidanud õigeks midagi kramplikult esimesest hetkest taga ajada, ikka mängid alguses ja alles hiljem läheb töö tõsisemaks."
Jänes on Pirita Olümpiaspordikeskuse arhitekt (1975–1980, koos Henno Sepmanni, Ants Raidi ja Himm Looveeriga. 1980; NSV Liidu riikliku preemia 1981 ja Rahvusvahelise Arhitektide Liidu (UIA) biennaali "Interarch 83" auhind).
Jänese projekti järgi on ehitatud Tallinnas Mustamäe mikrorajooni keskus (1963–1970, tuntud ka seal asunud Kännu Kuke restorani nime järgi).
Muuhulgas oli ta Estonia teatri rekonstrueerimise üks arhitekte.
Lisaks on ta projekteerinud eramuid ja aiamaju.
Tema tütred on teatrikunstnik Pille Jänes ja sisearhitekt Signe Stokas.
{{raamatuviide}}
: kontrolli parameetri |isbn=
väärtust: invalid character (juhend)
{{raamatuviide}}
: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)