Personalijuhtimine

Personalijuhtimine on juhtimisvaldkond, mis käsitleb inimestega (personaliga) seotud tegevusi ja nende tegevuste tulemuslikkust, lähtuvalt organisatsiooni või ettevõtte eesmärkidest ning strateegiast.[1]

Personalijuhi kohustused jagunevad kolmeks põhivaldkonnaks: personal, töötajate hüvitised ja kasud ning töö kavandamine.[2] Peamiselt on personali haldamise eesmärk suurendada organisatsiooni tootlikkust optimeerides töötajate efektiivsust.[3]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

20. sajandi algul seisnes personalijuhtimine teatud soodustuste ja teenuste osutamises töötajatele. 1920. ja 1930. aastatel lisandus personali administreerimine, värbamise ja baasõppe dokumentatsiooni haldamine. 1940. ja 1950. aastatel kujunes välja personalijuhtimine kui iseseisev valdkond, algas sõjajärgne hoogne värbamine, testimine ja õpetamine. 1960. ja 1970. aastatel sai alguse süstemaatiline personalijuhtimine, mida mõjutas konkurentsi kasv ja tööseadusandluse areng ning personalitöötaja muutus vahendajaks tööandja ja töötaja vahelistes suhetes. 1980. aastatel muutus personalijuhtimine osaks äristrateegiast. 20. sajandi lõpul käsitleti töötajaid kriitilise ressursina ja konkurentsieelisena ning personalitöö osaks sai töötajate ja juhtide nõustamine.[4]

Kui varasem personalijuhtimine sisaldas töötajate valikut, koolitust, personaliarvestuse pidamist ja kollektiivsete vaidluste lahendamist, siis hiljem on lisandunud organisatsioonisiseste muutustele korraldamise roll.[4]

Ülesanded

[muuda | muuda lähteteksti]

“Personalijuhtimise põhiülesanded jäävad alati olema talendi omandamine, arendamine ja säilitamine, tööjõu vastavusse viimine äritegevusega ning suurepärase panuse andmine ettevõtlusele. Need kolm väljakutset ei muutu kunagi,” on öelnud Edward L. Gubman. Personalijuhtimise ülesanded saab jagada kolme valdkonda: individuaalne, organisatsiooniline ja karjäär. Individuaalne juhtimine eeldab, et töötajad saavad kindlaks teha enda tugevad ja nõrgad küljed; parandada oma puuduseid; anda oma ettevõttele parima panuse. Neid ülesandeid täidetakse mitmesuguste tegevuste kaudu, nagu näiteks tulemuste ülevaated, koolitused ja testimised. Organisatsiooniline juhtimine keskendub eduka süsteemi loomisele, mis maksimeerib inimeste (ja muude) ressursside osa suuremate äristrateegiate osadena.[2]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Jane Mägi. "Personalijuhtimine" (PDF).
  2. ↑ 2,0 2,1 "Human Resource Management".
  3. ↑ "Human resource management".
  4. ↑ 4,0 4,1 Heve Kirikal. "Personalijuhtimise olemus ja areng". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. veebruar 2019.