Pikim sõit

“Pikim sõit” ("The Longest Ride") on 2015. aasta Ameerika vesternlik romantiline draamafilm. Filmi režissöör on George Tillman Jr. ja stsenarist Craig Bolotin.[1] “Pikim sõit” põhineb Nicholas Sparksi samanimelisel romaanil, mis tuli välja 2013. aastal ning on üks tema enimmüüdud raamatutest.[2] Peaosades on Britt Robertson, Scott Eastwood, Jack Huston, Oona Chaplin ja Alan Alda. Film jõudis kinoekraanidele 10. aprillil 2015, 20th Century Studios poolt. DVD-le jõudis film 14. juulil 2015.[2] Mall:Tocleft

Süžee

[muuda | muuda lähteteksti]

Professionaalne härjasõitja, Luke Collins (Scott Eastwood) proovib saada tagasi oma karjääri pärast eelneval aastal toimuvat õnnetust. Ta kohtub pärast rodeol osalemist Wake Foresti ülikooli kunstitudengiga, Sophia Dankoga (Britt Robertson), kes oli sõbra palumisel rodeole kaasa tulnud. Esimeselt kohtingult koju sõites märkavad nad metsas autoõnnetust ja aitavad sõidukist päästa eaka mehe koos kastitäie kirjadega. Haiglas külastab Sophia meest, kelle ta päästis, Ira Levinsoni (Alan Alda). Ira selgitab, et kirjad on need, mida ta kirjutas oma varalahkunud naisele, Ruthile, kui mõlemad noored olid. Sophia pakub kirju Irale ette lugeda ning need jutustavad loo sellest, kuidas Ruth ja Ira 1940. aastal kohtusid ja armusid.

Tagasivaates on näidatud paari stseeniga Ruthi ja Ira suhte algust, kuidas nad kohtusid ja üksteist tundma õppisid. Pärast suhtesse astumist, räägib noor Ruth (Oona Chaplin) noorele Irale (Jack Huston), et ta tahab palju lapsi ja soovib suurt perekonda. Natuke aega hiljem, enne kui mees lahkub, et minna võitlema teises maailmasõjas, teeb ta naisele abieluettepaneku. Sõja käigus, aga saab Ira pihta kuuliga ning pärast tervenemist teatatakse talle, et ta ei saa enam kunagi lapsi. Sõjast tagasi tulles väldib Ira Ruthi ja mehe tervise probleem tekitab Ira ja Ruthi vahel kaugust, aga paar otsustab sellest hoolimata kokku jääda ja kokku kolida, kaunistades oma uut maja paljude maalidega, mida nad armastavad.

Tänapäeval kolitakse Ira hooldekodusse, kus Sophia jätkuvalt teda külastab. Luke jätkab härjasõitu samal ajal kui, Sophia ja ta armuvad. Ühel õhtul lähevad Luke ja Sophia kunstinäitusele, mis on Luke’i arvates igav ning paar avastab, et nad kuuluvad kahte erinevasse maailmasse. Sophia külastab Irat, et temalt nõu küsida ning mees räägib talle, kuidas tema ja Ruth oma suhte elus hoidsid. Minevikus kiindub Ruth, kes töötas õpetajana, ühte oma õpilasse, Daniel McDonaldsisse. Poiss käib neil pidevalt külas ja Ruth ja Ira kohtlevad teda nagu oma last. Paar soovib poissi adopteerida aga poisi sugulased, kes temast eriti ei hoolinud, polnud sellega nõus. See murdis Ruthi südame.

Olevikus sai Luke ratsutamise ajal viga ja ta toimetati haiglasse. Arstid soovitavad tal enam mitte härja sõitmisega tegeleda, kuna see on suur risk tema tervisele, aga Luke ei suuda leppida sellega, et tema karjäär on läbi ning otsustab edasi ratsutada. Luke ja Sophia tülitsevad selle pärast ja lähevad lahku. Luke’i ema, kes on tahtnud kaua aega, et poeg lõpetaks härja ratsutamise, noomib teda lahkumineku põhjuse pärast ja annab nõu, mida edasi teha.

Minevikus lähevad ka Ira ja Ruth lahku, sest naine ei suuda ette kujutada oma elu ilma lasteta. Mees ei palu tal jääda ja ütleb, et ta tahab naist ainult õnnelikuna näha, kuid paar nädalat hiljem Ruth naaseb, kuna ta ei saa ilma Irata elada. Ruth ja Ira elavad oma elu õnnelikult, kogudes maale ja külastades Black Mountain kolledžit, kus nad veedavad iga pulmaaastapäeva. Aastakümneid hiljem, nüüdseks 80-aastane, ärkab Ira ühel hommikul ja märkab, et Ruth on une pealt surnud. Pärast Ruthi surma, võtab Ira kõik pildid seintelt maha, sest need meenutavad talle tema surnud naist. Ühel õhtul koputab tema uksele naine, kes väidab end olevat Daniel McDonaldi, abikaasa ja teatab Irale, et Daniel, kellest hiljem sai füüsika- ja astronoomiaprofessor, on surnud. Ta annab Irale Danieli maalitud portree Ruthist, mille tagaküljel on sõnum: “Ruth Levinson, kolmanda klassi õpetaja. Ta ütles mulle, et ma võin suurena olla ükskõik, kelleks ma tahan saada.”

Sophia ja Luke'iga võtab ühendust Ira advokaat, kes ütleb neile, et Ira on surnud ja tema maalide kogu jaoks korraldatakse oksjon. Vahepeal võidab Luke oma viimase sõidu ja meistritiitli, kuid tunneb pettumust, sest Sophia ei ole kohal, et seda võitu temaga jagada. Ta läheb oksjonile ning nähes, et keegi ei taha osta esimest kunstiteost müügil, Danieli maal Ruthist, otsustab ta selle ise osta. Sophia ja Luke lepivad ära pärast seda, kui ta ütleb naisele, et ta ei sõida enam, sest ta tõesti tahab olla temaga kogu ülejäänud elu. Seejärel paljastab oksjonipidaja, et Ira tingimus oli, et see, kes ostab Danieli portree, saab endale kogu kollektsiooni, kuna see kunstiteos oli tema jaoks kõige väärtuslikum.

Aasta hiljem on Luke ja Sophia ehitanud Ira ja Ruthi maalidele pühendatud muuseumi, kus Sophia töötab. Luke viib Sophia Black Mountaini kolledžisse, kus Ira ja Ruth veetsid oma pulmaaastapäevi. Nad istuvad sama puu all, kus Ira ja Ruth kunagi istusid ja loevad koos Ira kirjutatud kirju.

Produktsioon

[muuda | muuda lähteteksti]

Film kestab kokku kaks tundi ja kaheksa minutit.[1] Filmi eelarve oli kolmkümmend neli miljonit dollarit ja piletikassa müükidega teenis film ligi kuuskümmend kolm miljonit dollarit. Film oli kinoekraanidel kokku kolmkümmend kaheksa nädalat.[3]

Kriitika

[muuda | muuda lähteteksti]

Kriitiliselt ei ole see film kõige paremas valguses hinnatud, paljud kriitikud kutsudes filmi labaselt sentimentaalseks.[4][5] Vox veebileht võrdleb filmi “Päevaraamatuga”, mis on kuulsaim Nicholas Sparksi teostest, mis on filmiks tehtud.[4] IMDb hinnang filmi kohta on 7.0 (IMDb. 2015). Rotten Tomatoes andis 124 arvustuse põhjal kriitikute poolt filmi hinnanguks 31%. Veebileht kirjeldab filmi kui “vähem manipuleeriv, kui keskmine Nicholas Sparksi film, kuid see on siiski sahhariinne ja lootusetult väljamõeldud – mitte et see siht publikule oluline oleks”.[1]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 "The Longest Ride". Rotten Tomatoes. 2015. Vaadatud 02.06.2022.
  2. ↑ 2,0 2,1 "About The Film". nicholassparks.com. Vaadatud 02.06.2022.
  3. ↑ "The Longest Ride". Box Office Mojo. Vaadatud 02.06.2022.
  4. ↑ 4,0 4,1 Abad-Santos, Alex (10. aprill 2015). "The Longest Ride manages to make bull riding seem tedious". vox.com. Vaadatud 02.06.2022.
  5. ↑ Kermode, Mark (21. juuni 2015). "The Longest Ride review – corny as hell but with old-fashioned charm". theguardian.com. Vaadatud 02.06.2022.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]