Pinus amamiana | |
---|---|
Kaitsestaatus | |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Paljasseemnetaimed Pinophyta |
Klass |
Okaspuud Pinopsida |
Selts |
Okaspuulaadsed Pinales |
Sugukond |
Männilised Pinaceae |
Perekond |
Mänd Pinus |
Binaarne nimetus | |
Pinus amamiana Koidzumi (1924) | |
| |
Sünonüümid | |
|
Pinus amamiana on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Enne iseseisva liigi staatuse saamist peeti teda hiina männi (Pinus armandii) teisendiks Pinus armandii var. amamiana.
Pinus amamiana on Jaapani endeem ning tema väga väike levila asub kahel saarel, Yakushimal ja Tanegashimal, kus ta kasvab kivistel mäenõlvadel 100–800 m kõrgusel merepinnast.[2]
Puu kasvab kuni 30 m kõrguseks. Tüve läbimõõt on kuni 2,0 m. Puukoor on noorelt hallikaspruun ja sile, vananedes muutub tumehalliks ja rõmeliseks.
Pungad on punakaspruunid, munajad kuni lineaarsed, 2–7 mm pikkused. Okkad on viiekaupa kimbus, 3–8 cm pikkused, tumerohelised, kolme vaigukäiguga.
Käbid on munajad, 5–7 cm pikkused ja läbimõõduga 3–4 cm, punakaspruunid. Seemned on 10–12 mm pikkused, hallikasmustad, väga väikese tiivakesega (0,5–1 mm). Õitseb mais, seemned valmivad tolmlemisele järgneva aasta oktoobris.[2]
Yakushimal ja Tanegashimal kasvavat mändi on ajaloo jooksul (16.–20. sajandil) intensiivselt raiutud, kuna puu on küllaltki suur ning sisaldab palju vaiku, mistõttu on tal head säilivusomadused. Puitu kasutati kalapaatide valmistamisel ja ehitusmaterjalina. Praeguseks on puude majanduslik kasutamine küll lõpetatud, kuid ometi on viimastel aastakümnetel puude arv oluliselt vähenenud. Populatsiooni vähenemise kolm peamist põhjust on