Pirita

See artikkel räägib Tallinna asumist; Tallinna linnaosa kohta vaata artiklit Pirita linnaosa; BC Pirita oli Tallinna Kalevi korvpalliklubi nimi; liikluseksperdi kohta vaata artiklit Johannes Pirita; küla kohta Moldovas vaata artiklit Pîrîta.

---

Pirita
Pindala: 1,73[1] km²
Elanikke: 1019 (01.01.2017)[1]
Koordinaadid: 59° 28′ N, 24° 49′ E

Pirita on asum Tallinnas Pirita linnaosas. Pirita asub Tallinna lahe ääres, Pirita jõe suudmes. Asum piirneb Merivälja, Mähe, Kloostrimetsa, Kose ja Maarjamäe asumiga. Pirita asumi pindala on 1,73 km².^[1]

Pirita asum sai nime Pirita kloostri järgi, mis nimetati omakorda Rootsis asuva emakloostri rajaja püha Birgitta järgi.^[2]

Pirita asumi tänavad

Mitmed endised talud on jäädvustatud asumi tänavanimedes, nagu Rätsepa tee, Lauri tee, Puki tee jm. Pirita seotus veespordiga on andnud nime sellistele tänavatele nagu Masti tänav, Purje tänav ja Regati puiestee. Asumis esineb ka palju ametinimedega seotud sarjanimesid.^[2] Asumis on lisaks veel Eduard Bornhöhe tee, Jahimehe tee, Jahimehe põik, Kalamehe tee, Kalmuse tee, Kloostri tee, Kloostrimetsa tee, Kõrkja tee, Meremehe tee, Merivälja tee, Metsavahi tee, Metsavahi põik, Metsniku tee, Mõrra tee, Pirita tee, Randvere tee, Rummu tee, Supluse puiestee ja Toominga tänav.

Õhuvaade Pirita asumile

Elanikkond

Aasta	Arvestuslik rahvaarv[3][4][1][5]
2018	1034
2017	1019
2016	1019
2015	997
2014	960
2013	948
2012	926
2011	911

2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 18–22%, 68+aastased moodustasid 10–19%^[6]. Seisuga 01.01.2014 eestlaste osakaal asumi elanikkonnas moodustas 71%^[7].

Olulisemad objektid

Pirital asub Pirita sadam. Asumi territooriumile jäävad Pirita kalmistu, Pirita kloostri varemed kui ka uus kloostrikompleks. Pirital asub Pirita linnaosavalitsus, Pirita Spordikeskus ning Pirita Vaba Aja Keskus.

Haridus ja kultuur

Pirital asub Pirita Majandusgümnaasium. Asumis tegutseb Pirita raamatukogu.

Loodus

Asumi territooriumil asub Pirita mets. Asumit läbivad Pirita jõgi, Teesuuoja ja Varsaallika oja. Suurem osa Pirita rannast jääb Pirita asumisse.

Galerii

• 
  Pirita linnaosa valitsuse endine hoone
• 
  Pirita sadam (2010)
• 
  Pirita rand
• 
  Pirita kloostri varemed

Ajalugu

Tänapäevane Pirita asum on moodustunud kolmest ajaloolisest asustusalast. Kõige vanem neist aladest on keskajal rajatud Pirita klooster, mille ümber tekkis Pirita küla. Teise asustusala moodustas 20. sajandi algul rajatud Uus-Pirita, mis jäi kloostrist teisele poole jõge. 17. sajandil rajatud Lillepi talu moodustas omaette asustusala. Terve praegune Pirita linnaosa ühendati Tallinnaga 1945. aastal.^[2]

Pirita asumi kõige vanem rajatis oli Iru linnuse sadam, mille tähtsus suurenes ajaga. See sadam oli eriti oluline Põhja-Euroopa viikingiajal (aastatel 800–1050 pKr). Pirita alad olid tollel ajal muidu asustamata, kuid sadama ja linnuse vahel oli tihedalt kasutatav teeühendus. Samuti võib arvata, et vähemalt laevade sadamas viibimise ajal oli seal pidev valve.^[2]

Pirita kloostri rajamine mõjus piirkonna arengule murranguliselt, sest tänu sellele sai Piritast kaugemalgi tuntud keskus. 15. augustil 1436 pühitseti kloostri kirik, mida peetakse ka kloostri ametlikuks asutamisajaks. Pirita kloostri lähedusse tekkis rahvarohke küla, mida nimetati algul Liivavakuse (Sandwacke) külaks, 1407. aasta allikas kandis Marienthali nime^[8]. Ühes küla tekkimisega rajati ka otsem tee Tallinna. Pirita klooster purustati 1577. aastal Vene-Liivi sõjas. ^[2]

Pärast kloostri hävimist oli küla asustus mitu sajandit palju hõredam ning see hakkas uuesti kasvama alles 20. sajandi algul. 1908. aastal alustati Pirita hoonestamist ning paar aastat hiljem sai piirkond linlaste seas populaarseks suvituskohaks. Eesti Spordiseltsi Kalev tegevuse laienemine Piritale 1910. aastal pani aluse veespordi ja kergejõustiku harrastamisele selles piirkonnas.^[2]

Kui varem oli üle jõe saanud ainult parvega, siis puidust silla rajamine 1914. aastal suurendas paiga menukust veelgi (1936. aastal valmis raudbetoonsild). 1920. aastatel pandi käima bussiliikus Pirita ja Tallinna vahel. Piritale rajati rannahoone, muuseum, kohvikuid, restorane jm. Pirital tegutses mitu seltsi, sh Pirita Kaunistamise Selts, mida juhtis Albin Strutzkin.^[2]

1980. aastal toimus Pirital XXII suveolümpiamängude purjeregatt, mille tarvis loodi asumisse Tallinna Olümpiapurjespordikeskus. Samal aastal laiendati Pirita teed ning rajati uus sild üle jõe.^[2]

1990. aastatel rajati vana kloostri kõrvale uus ja tänapäevane Pühima Päästja Püha Birgitta Ordu kloostrikompleks.^[2]

Galerii

• 
  Pirita rannahoone
• 
  Pirita kloostri ja suveaia varemed
• 
  Pirita linnulennult
• 
  Pirita vana sild ja Paula Peterseni restoran
• 
  Pirita kloostri varemed (1930. aastad)
• 
  Parvega Pirita jõge ületamas (1900)
• 
  Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse (TOP) hotelli ja spordikompleksi ehitamine Pirital (1977)
• 
  Purjekad Balti regatil (eelolümpia) Pirital sadamas (1979)
• 
  Pirita jõgi, taamal Pirita kloostri varemed (1929)
• 
  Pirita silla poolt vaade Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse (TOP) ehitusele (1977)

Viited

1. Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
2. Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn.
3. Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011
4. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012
5. "TALLINN ARVUDES 2018". TALLINNA LINNAVALITSUS. 1.08.2018. Vaadatud 21.06.2023.
6. Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016
7. Siseministeerium, rahvastikuregister (16.01.2019). "Tallinn arvudes". Originaali arhiivikoopia seisuga 26.04.2020.
8. Robert Nerman, Pirita praegune keskus kandis nime Marienthal, Eesti Päevaleht, 29.10.2003