Pletron ehk plethron (vanakreeka keeles πλέθρον) oli Vana-Kreeka pikkus- ja pindalaühik.
Pikkusühikuna võrdus see 100 kreeka või 104 rooma jalaga (u 30), mis oli sportmängudel tavalise jooksuraja pikkus. Kuna maadlusvõistlusi peeti algselt jooksurajal, oli pletron pindalaühikuna maadlusala suurus ehk 100*100 jalga (u 900 m²).[1]
Pletronit kasutati pigem maamõõtmisel kui arhitektuuris. Pool pletronit oli ημίπλεθρον, kümme pletronit δεκάπλεθρον. Homerose tekstides tähendab απέλεθρον mõõtmatut.[2][3]
Pletron esineb Homerosel nime all πέλεθρον, selle etümoloogia on teadmata.
1 pletron = 100 jalga. 1 pletron = 1/6 staadioni.[4]
Kuna jala suurus on läbi aja ja piirkonniti Vanas-Kreekas olnud erinev (kõikudes 296 ja 333 millimeetri vahel), siis vastavalt on ka pletroni suurus kõikunud 29,6–33,3 meetri vahemikus.
1 pletron = 10 000 ruutjalga.[4] 1 pletroni kui pindalaühiku ligikaudne väärtus (kui 1 jalg võrdub 29,6 sentimeetriga) on 876 m²[4] või 0,0876 hektarit.
Pindalaühikuna kasutati pletronit näiteks põldude ja viinapuuaedade mõõtmiseks[2][3].
Bütsantsi keisririigis oli pletron määratletud kui 100 jalga või 40 sammu (bema/βῆμα); üks ruutpletron oli stremma[5] (1261,9 m²). Seda kasutati ka rooma juugeri vastena[6], ehkki oli tegelikult pigem üks actus ehk pool juugerit[7].