Poiseuille seadus

Poiseuille seadus (ka Hageni-Poiseuille seadus) määrab vooluhulga vedeliku laminaarsel (keeristeta) voolamisel ümmarguse ristlõikega pikas sirges torus (ka kapillaaris):^[1]

${\displaystyle V={\frac {\pi \,r^{4}}{8\,\eta \,\Delta p\,l}},}$

kus

${\displaystyle V}$ on vooluhulk, s.o ajaühikus toru ristlõiget läbiva vedeliku ruumala, ühik kuupmeeter sekundis (m³/s);

${\displaystyle r}$ on toru siseraadius (m);

${\displaystyle l}$ on toru pikkus (m);

${\displaystyle \Delta p=p_{1}-p_{2}}$ on rõhulang torus (Pa); siin on ${\displaystyle p_{1}}$ vedeliku rõhk toru alguses ja ${\displaystyle p_{2}}$ rõhk toru lõpus);

${\displaystyle \eta }$ on vedeliku dünaamiline viskoossus (Pa·s).

Kui raadiuse asemel on antud toru läbimõõt ${\displaystyle d}$, siis avaldub võrrand kujul

${\displaystyle V={\frac {\pi \,d^{4}}{128\,\eta \,\Delta p\,l}}.}$

Oluline on tähele panna vooluhulga suurt sõltuvust toru läbimõõdust; näiteks selle kahekordistamisel kasvab vooluhulk 16-kordselt.

Seadus on järeldus Stokesi seadusest. Selleni jõudsid teineteisest sõltumatult Gotthilf Hagen 1839. aastal ja Jean Léonard Marie Poiseuille 1838. aastal. Esimesena avaldas võrrandi Poiseuille 1840. aastal.

Vaata ka

• Stokesi seadus

Viited

1. ENE 7. köide, 1994