Posthumanism on tavapäraseid inimeseks olemise mudeleid ümbersõnastav mõttemuster filosoofias ja teistes inimteadustes.
Vastupidi klassikalisele humanismile eitatavad posthumanistid inimese erilist positsiooni ja käsitlevad teda kui ühte paljudest looduse liikidest. Sellest järeldub, et inimestel pole õigust loodust hävitada ega pidada end eetiliselt paremaks. Inimest peetakse ekslikuks ja piiratud olendiks. Inimsusest tähtsam on loodushoid.
Tehnoteaduse loodud inimesest võimsama uue tehisaru loomise või inimese tehnilise täiustamise kohta kasutatakse märksõna "transhumanism".
Olulisemad posthumanismi esindajad on Donna Haraway, Bruno Latour, N. Katherine Hayles ja Cary Wolfe. Cary Wolfe'i toimetatavas posthumanismile pühendatud raamatusarjas on teiste seas ilmunud ka Jakob von Uexkülli raamatu tõlge.