Preeta (sanskriti keeles preta; paali keeles peta ‘lahkunu’; tiibeti keeles yi dwags; hiina keeles ⿁ gui; jaapani keeles ki) on hinduismis surmajärgne seisund, mil lahkunu hing jääb preetana veel inimeste sekka elama.
Et hing jõuaks esivanemate juurde taevasse ja ei saaks elavatele häda teha, on oluline korraliku matusetalituse läbiviimine. Teise uskumuse kohaselt on preetad raske kuriteo sooritanud inimeste hinged, kes ei leia rahu ja käivad kummitamas.
Budismi mütoloogias on preetad olendid, kes ei suuda rahuldada oma ahnust, himusid ja ihasid, mistõttu neid nimetatakse mõnikord igavesti näljasteks vaimudeks. Nad moodustavad budismi kosmoloogias preetamaailma (pretaloka), mis on üks neljast õnnetust olekust kuue olemasolu valdkonna seas.[1]
Psühholoogiliselt iseloomustab neid eelkõige iha ja ahnus, nad tunnevad pidevalt millestki puudust, nad pole kunagi rahul, neil on alati vaja midagi veel ja rohkem: raha, võimu, aega vmt.[2]