Preformism on vaade bioloogias, mille kohaselt pärilikkuse aluseks on sugurakkudes olemasolevate vormide kasv (lahtikeerdumine).
Varane preformism (18. sajand) oletas, et sugurakkudes on olemas organismid miniatuursel kujul, homunkulusena.
Bioloogia ajaloos asendus preformistlik vaade epigeneetilise vaatega 19. sajandi teisel veerandil, suuresti Karl Ernst von Baeri tööde mõjul. 1930. aastail, koos geneetika domineerimise algusega bioloogias, sai valdavaks niinimetatud geneetiline preformism. Epigeneesi on hakatud taas rohkem tähtsustama 20. sajandi lõpu ja 21. sajandi alguse bioloogias.