Prenzlauer Bergi linnaosa | |||
---|---|---|---|
| |||
| |||
Pindala: 11 km² | |||
Elanikke: 156 910 (30.06.2015) | |||
| |||
Koordinaadid: 52° 32′ N, 13° 25′ E | |||
Prenzlauer Berg on Pankow' rajooni kuuluv Berliini linnaosa. Aastani 2001 kuulus Prenzlauer Bergi linnaosa samanimelisse linnarajooni, mis liideti haldusreformi käigus Weißensee ja Pankow' rajooniga.
Prenzlauer Bergi linnaosa kuulub Kirde-Berliinis asuva Pankow' rajooni alla ning piirneb läänes ja edelas Mitte rajooniga, lõunas Friedrichshain-Kreuzbergi rajooniga, idas Lichtenbergi rajooniga ning põhjas Weißensee ja Pankow' linnaosaga.
Linnaosa kõrgeim punkt on 91 meetrit üle merepinna ja see asub Volkspark Prenzlauer Bergi pargis. Kõrgendik tekkis pärast Teist maailmasõda, kui Berliini kesklinnast ja lähiümbrusest pärit sõjapurustuste tulemusel tekkinud prahi kogumiskohale rajati haljasala.
Ainsad rohealad linnaosas on Volkspark Prenzlauer Berg ja Thälmannpark.
Prenzlauer Bergi iseloomustab vanemate hoonete rohkus ning suurem osa majadest pärineb 20. sajandi algusest (ehitatud 1889–1905). Üle 80% linnaosa elumajadest on rajatud enne 1948. aastat. Vanim maja pärineb aastast 1848 ning asub aadressil Kastanienallee 77. Võrreldes teiste Berliini piirkondadega sai Prenzlauer Bergi hoonestus Teises maailmasõjas suhteliselt vähe kannatada. Saksa DV perioodil oli linnaosa hooletusse jäetud ning viimased varemed kadusid seal tänavapildist alles 1970. aastate alguses. Pärast Berliini müüri langemist ja Saksamaade taasühendamist taastati paljud lagunevad hooned.
Praegu moodustab Prenzlauer Berg peaaegu tervikuna ühtse ajaloolise hoonestusega piirkonna. Enam kui 300 hoonet on võetud ajalooliste mälestusmärkidena kaitse alla, sealhulgas näiteks Oderberger Straße ujula ning pruulikojad Milastraßel ja Knaackstraßel. Linnaosa keskosa iseloomustavad rohked kohvikud ja baarid. Tüüpilist Berliini kööki pakkuvad kohad on peamiselt Kastanienalleel Kollowitzplatzi ja Helmholtzplatzi ümbruses. Ööelu on keskendunud Eberswalder Straße metroojaama ümbrusse Schönhauser Allee, Danziger Straße, Eberswalder Straße, Kastanienallee ja Pappelallee ristumiskohtadesse. Piirkond on tuntuks saanud nimega Ecke Schönhauser (Schönhauseri nurk).
Linnaplaneeringu seisukohast on piirkond suhteliselt ühtne. Peamiselt on tegemist viiekorruseliste, suletud kvartalitena ehitatud elumajadega. Kuna krundid on enamalt jaolt väga suured, on kvartalid paljudel juhtudel samuti suured ning ulatuslike siseaedadega. Kohati ulatuvad kvartalite ümbermõõdud enam kui kilomeetrini.
Linnaosas on kokku 8169 hoonet 5,5 miljoni ruutmeetri eluruumipinnaga (31. detsembri 200? seisuga). Prenzlauer Bergil on 88 544 korterit. Hoonetest vaid 195 on ühe või kahe korteriga, suurem osa majadest on 30–40 korteriga ehitised. Korterid on keskmiselt 62,7 ruutmeetri suurused, mis on üks väiksemaid näitajaid Berliini linnas. Üürihinnad seevastu on kõrgemad kui Berliinis keskmiselt, näiteks Kollowitzplatzi ümbruses enam kui 20% keskmisest kõrgemad.
Prenzlauer Bergil on mitu suurt kirikut, neist tuntuim on Gethsemane kirik Strandgarder Straßel. Saksamaa suurim sünagoog asub Rykesraßel. 1904. aastal valminud sünagoog pääses kristalliöö rüüstamistest 1938. aastal, sest seda ümbritsevad tihedalt elumajad. Sünagoog võõrandati 1940. aastal ning taasavati teenistusteks 1945. aastal. 1827. aastal Schönhauser Alleel avatud juudi surnuaias on enam kui 22 500 hauda ning 750 perekondlikku hauakambrit.
Prenzlauer Bergi sümboliks on Paksu Hermanni hüüdnime kandev veetorn Rykestraße ja Knaackstraße nurgal. 1877. aastal rajatud ehitis oli esimene veetorn Berliinis. Silmapaistvamatest ehitistest väärib veel mainimist 1987. aastal avatud planetaariumihoone (Zeiss-Großplanetarium) Prenzlauer Alleel.
Linnaosa lääneosas asub Mauerpark (Müüripark), mis tekkis, kui Nordkreuzi ja Bernauer Straße vahele ehitatud Berliini müür blokeeris ära kunagise kaubajaama. 40 aastat kasutuna seisnud pinnal on nüüd roheala.
Prenzlauer Berg on üks suurema asustustihedusega piirkondi Berliinis (keskmiselt 13 298 inimest ruutkilomeetril), seejuures mõnes kohas, näiteks Helmholtzplatzi ümbruses, on asustustihedus koguni üle 25 000 inimese ruutkilomeetri kohta.
Linnaosas sotsiaalstruktuur on kiiresti muutumas. Algupärane töölismiljöö ning ka hiljem kujunenud alternatiivkultuuri piirkonna imidž on taandumas üha lisanduva keskklassi ees. Aastas kolitakse linnaossa või linnaosast ära umbes 40 000 korral. 80% Prenzlauer Bergi elanikkonnast on vahetunud alates linnaosa elanikkonna struktuuri muutuse algusest. Alates 1990. aastate algusest on kahekordistunud kõrgharidusega elanike arv. Kõige kallimates piirkondades Kollowitzplatzi ja Helmholtzplatzi ümbruses on kolm neljandikku täiskasvanud elanikest kõrgharidusega. 1990. aastate alguses oli Prenzlauer Bergi elanike keskmine sissetulek 20% Ida-Berliini keskmisest madalam, kuid praeguseks on see 5% Berliini keskmisest kõrgem. Töötuid elab linnaosas 8,6%, mis on umbes protsendi võrra vähem kui Berliinis keskmiselt.
Välismaalaste osakaal Prenzlauer Bergil on 10,4%, mis on umbes kolm protsenti linna keskmisest vähem. Ida-Berliini kohta on see näitaja isegi kõrge, kuid samas teiste kesklinnalähedaste piirkondadega võrreldes on välismaalaste arv väga väike (näiteks Kreuzbergis 28,6% või Weddingis 30,7%). 16,6% Prenzlauer Bergi elanikest on välistaustaga, mis on samuti Berliini keskmisest (25,5%) vähem. Märkimisväärselt erineb teistest linnaosadest ka Prenzlauer Bergil elavate välismaalaste taust: suurim grupp on prantslased, kellele järgnevad itaallased, ameeriklased, britid, hispaanlased ja taanlased, kui samas näiteks türklaste osakaal on vaid 0,3%.
Prenzlauer Bergi elanikkond on vanuseliselt suhteliselt noor. Eelkõige inimesi vanuses 20–44 eluaastat on linnaosas teiste piirkondadega võrreldes rohkem. Sellest tulenevalt on keskmisest suurem ka alla kolmeaastaste laste osakaal. 49,2% elanikest on 25–45 aastat vanad (Berliinis üldiselt 30,5% ja Saksamaal 27,3%). Samuti on kõrge vallaliste inimeste hulk.
Prenzlauer Berg kujunes 19. sajandi teisel poolel vastavalt 1862. aastal James Hobrechti loodud plaanile Berliini edasiarendamiseks ning oli kavandatud töölisklassi elupiirkonnaks. Saksa DV perioodil elasid seal peamiselt haritlased, kunstnikud ja üliõpilased. Pärast Saksamaade taasühinemist on piirkonnas tehtud rohkelt taastamistöid ning kasvanud kinnisvarahinnad on toonud Prenzlauer Bergi osadesse piirkondadesse jõukamat elanikkonda.