Pro bono märgib võimalust tsiviilkaasustes osapooltel leida tasuta juriidilist abi. See tuleneb ladinakeelsest terminist pro bono publico, mis tähendab 'inimeste hüvanguks', ning selle mõte on pakkuda vajalikke teenuseid neile, kelle majanduslik seisund seda muidu ei lubaks. Eelkõige kohtab pro bono't õigusteaduses.[1]
Kriminaalasjades on kohtuvaidluse osapooltel õigus kaitsele ning sel juhul määrab kohus neile kaitsja, kuid tsiviilkohtu asjades pole see vajalik. See tähendab, et osapooltel on kohustus ennast ise kaitsta, kui neil pole võimalust palgata endale kaitsja. Inimestel on võimalik pöörduda õigusbüroosse, et leida jurist, kes pakuks pro bono raames abi või nõustamist.[2]
Algajatele juristidele on pro bono kõige lihtsam viis, kuidas potentsiaalsetele tööandjatele silma jääda ning endale juriidilises maailmas nime teha. Tavaliselt on tegu väiksemate kaasustega ning nende käigus on võimalik kaubelda vastaspoolega. Kaasust võites on võimalik teenida kasu. Pro bono miinus on, et tulu juriidilise abi osutamise eest ei ole garanteeritud. Ühiskonna jaoks on pro bono tähtis, kuna tugevdab õiguskindlust, -selgust ja kommunikatsiooni rahvas.[2]
Erinevalt algajatest juristidest on tegevjuristidel tihtipeale nende enda büroo või riigi poolt ette nähtud kohustus tegelda heategevusega ehk lisaks oma regulaarsele tööle teha kindel arv pro bono kaasuseid kindla perioodi vältel.[3]
Eestis võib leida advokaadibüroosid, mis keskenduvad kindlatele suurematele pro bono kaasustele, näiteks advokaadibüroo RASK, kelle pro bono'de seas on Eesti Toidupank ja Eesti Rahvuskultuuri Fond.[4]
Pro bono juured ulatuvad Magna Cartani (1215) ja Inglise kuninga Henry VII-ni (1495). 15. sajandi Inglismaal pakuti juriidilist abi neile, kes seda endale lubada ei saanud. See, kas kohtuvaidluse osapoolel oli või ei olnud seda vaja, sõltus varasemate juristide nägemusest.[5]
Ameerika Ühendriikides sai üheks otsustavamaks kaasuseks kohtuprotsess pärast Bostoni veresauna 1770. aastal, kus hukkus viis ameeriklast; Briti sõdurid võeti seejärel kohtu alla. Neid esindas John Adams, tehes seda pro bono alusel ning võitis.[6]
Advokaadibüroos HUGO.legal on võimalik tasuta õigusabi taotleda kõigil Eesti elanikel, kelle brutosissetulek on alla 1700 euro. Täisealistel on siinkohal kohustus maksta viis eurot lepingutasu ning see leping jääb kehtima terveks kalendriaastaks.[7]
Õigusteenuste Büroo on 2001. aastast pakkunud tasuta õigusabi erivajadustega, vähekindlustatud või Tallinna Naiste Kriisikodu saatekirjaga inimestele. Nendel inimestel on võimalik ligi pääseda tasuta õigusabile töö-, võla-, asja-, pärimis-, perekonna-, täitemenetlus- ja sotsiaal(hooldus)õiguse valdkonnas. Ülejäänud õigusvaldkondades on võimalik saada tasulist õigusabi.[8]
2011. aastal loodi justiitsministeeriumi ja Eesti Juristide Liidu koostöös tasuta õigusabiportaal www.juristaitab.ee, mille eesmärk on pakkuda abi inimestele igapäevaste juriidiliste küsimuste lahendamisel. Praegu haldab veebiportaali OÜ Hugo koos justiitsministeeriumiga. Selles veebiportaalis saab infot korduma kippuvatest küsimustest ja küsida foorumis nõu nii teistelt inimestelt kui ka juristidelt. Lisaks saab Facebooki Messengeri kaudu lihtsamat õigusabi küsida.[9]
Eesti Juristide Liit koostöös justiitsministeeriumiga algatas 2012. aastal õigusabiprojekti Õigusapteek. Tegemist on eri linnades eri ajal toimuva üritusega, kus inimestel on elavas järjekorras võimalik saada tasuta nõustamist. Esimesel aastal nõustati 1300 inimest.[10] Viimati oli Õigusapteek Tartus 29. novembril 2019.[11]
Muid võimalusi tasuta õigusabi saamiseks:
Eesti võimaldab inimestele, kes on sattunud süüdistatava või kahtlustatava rolli ja kel endal kohe võimalus selleks puudub, alguses riigi kulul õigusabi teenust. Õigusabi ei ole neile tasuta. Riigiõigusabi osutab riigi määratud advokaat ja selle teenuse eest tuleb inimesel siiski kas osaliselt või täielikult pärast kohtuvaidluse lõppu tasuda – tegu on riigi antud laenuga. Riigi õigusabi antakse kohtueelses, kohtu-, täite-, haldus- ja teistmismenetluses, õigusdokumentide koostamises või muus õigusalases nõustamises.[16]
Ameerika Ühendriikides tegutsev American Bar Association on seadnud üheks eesmärgiks, et juristid leiaksid rohkem aega selleks, et „anda ühiskonnale midagi tagasi”.[17]
Minnesota osariigis määrab ametialase käitumise reeglistiku punkt 6.1, mille kohaselt peab advokaat seadma eesmärgiks töötada aastas 50 tundi pro bono'dega. Kohtusüsteemid on arutanud üleriigilisi õigusakte, mis võiks tugevdada juristide panustamist pro bono'desse.[17]
Ameerika Ühendriikides tähistatakse iga aasta oktoobris The National Celebration of Pro Bono nimelist tähtpäeva, mille eesmärk on esile tõsta kõige edukamaid advokaate, juriste, õigusteaduse üliõpilasi jt.[18]
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend)
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend)
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend)
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend)
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend)
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend)
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend)
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend)
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend)
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend)
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend)
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend)