Prokne ja Philomela olid vanakreeka mütoloogias Ateena kuninga Pandion I ja Zeuxippe tütred ning kuninga Erechtheuse õed. Nagu paljud Ateena kuningasoo liikmed, olid nemadki tuntud oma traagilise saatuse poolest.
Vanem õde Prokne pandi mehele sõjajumala Arese pojale Tereusele, kes oli Traakia kuningas. Nad said poja Ityse. Kui too sai 5-aastaseks, palus Prokne luba Philomela külla kutsuda. Tereus läks isiklikult oma naiseõele Ateenasse järele. Ta armus Philomelasse, kes oli väga kaunis (ning Proknest ka üksjagu noorem).
Kui nad laevalt maale tulid, teatas Tereus, et oli saanud teate Prokne surmast, ning vägistas Philomela. Philomela ähvardas selle avalikuks teha. Selle vältimiseks lõikas Tereus Philomelal keele suust, pani ta vangi ja läks Prokne juurde teatega, et Philomela on surnud.
Philomela ei saanud oma saatusest küll rääkida ning ta oli ka kirjaoskamatu, ent ta oli hea kuduja. Ta kudus vanglas kangastelgedel suure vaiba, millel kujutas oma saatust, ja saatis selle Proknele. Prokne tundis nägude järgi kohe oma õe ja mehe ära ning laskis salaja Philomela enda juurde kutsuda.
Kättemaksuks tappis Prokne pistodahoobiga oma poja Ityse, sest see oli väga oma isa moodi, valmistas tema lihast eine ja viis selle samal õhtul Tereusele. Pärast sööki teatas Prokne, mida ta oli mehele sisse söötnud. Tereus ehmatas nõnda, et ei saanud end esialgu liigutadagi, ning Prokne ja Philomela põgenesid. Pärast tuli mehele eluvaim sisse ning ta tormas naisi taga ajama.
Daulise lähedal jõudis Tereus neile järele ja tahtis neid juba surmata, kui jumalad muutsid nad lindudeks: Prokne ööbikuks ja Philomela pääsukeseks, kes ainult sädistab ega saa laulda, sest tal on keel ära lõigatud. Roomlased ajasid nad segamini ning kinnitasid, et Philomelast sai ööbik, mis aga tundub absurdsena. Philomela esineb vahel ka inglise kirjanduses ööbikuna. Tereuse muutsid nad haukaks, vaenukäoks või kanakulliks.
Peter Paul Rubens on maalinud "Tereuse eine".