Pseudokufa kiri

Detail Jacopo Bellini maalilt "Alandlikkuse Neitsi", 1440
Pseudokufa ornament Maarja mantlil Filippo Lippi maalil, 1438. Louvre.

Pseudokufa kiri on ornament, mis imiteerib araabia kufa kirja või araabia kursiivi, koosneb põimunud püstistest ja nurgelistest pintslijoontest ning mida on kasutatud väljaspool islamimaade kunsti konteksti. See ilmub sageli keskaja ja renessansi tahvelmaalis pühal maal tegutsenud isikute rõivail, eriti neitsi Maarja kleidi- ja mantliservadel[1]. Pseudokufa kiri on islamimaade kunsti üks mõjudest Lääne-Euroopa kunstile.

Väga varane näide kufa kirja imiteerimisest on 8. sajandist, mil Inglise kuningas Offa (valitses 757–796) lasi käibele araabia münte imiteerivad kuldmündid. Need olid koopiad Abbassiidide kalifaadi kulddinaarist, mille aastal 774 lasi käibele kaliif Al-Mansur, kuid nende reversil oli ladinakeelne tekst "Offa Rex" paigutatuna tagurpidi dinaarilt kopeeritud teksti sisse. Müntija, kes kopeeris araabia mündilt teksti, ei mõistnud araabia keelt ega teksti sisu ja koopia sisaldab palju vigu.[2]

Keskaegse Lõuna-Itaalia kaubalinnades nagu Amalfi ja Salerno olid alates 10. sajandi keskpaigast laialt käibel Araabia müntide imitatsioonid (tarì), millel oli vaid loetamatu pseudokufa tekst.[3]

Keskaegne Ibeeria poolsaar oli paik, kus paljud ehitised olid kaunistatud pseudokufa kirjaga, tõenäoliselt inspireeritud muslimite kuningriikide arhitektuurist poolsaarel. Toledo Iglesia de San Románi kirikut (pühitseti 1221) kaunistavad dekoratiivelementidena nii ladinakeelsed kui pseudoaraabia raidkirjad (mis pole tingimata kufa kirjas). Kastiilia ja Leóni kuninga Pedro I ajal ehitatud hooned Sevilla Alcázaris (14. sajandi keskpaik) kannavad pseudokufa kirjas ornamente, mis sarnanevad Granada Alhambra kaunistustele, ning Sevilla katedraali peauste metallkattel (valmis 1506) on nii arabeske kui ka pseudokufa kirjas kujunduselemente. Taolised kaunistused annavad tunnistust toonasest sotsiaalsetest oludest ja esteetilisest maitsest, eelkõige araabia kõrgkultuuri aktsepteerimisest ja hindamisest kristlastest aristokraatia seas poolsaare kristlikes riikides.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]