Puishortensia

Hydrangea arborescens
Puishortensia (Hydrangea arborescens). Foto: Андрей Корзун

Puishortensia ehk sile hortensia (Hydrangea arborescens) on õistaim, mis kuulub Hortensiate perekonda. [1] Tegemist on uhkete õisikute ja kiirekasvulise heitlehise põõsaga, mis on pärit Ameerika Ühendriikide idaosast. Ameerikas kutsutakse teda ka seitsmekoorseks (ingl. k. seven barks) eri värvi koorekihtide tõttu, mis eralduvad üksteisest hästi. [2] Puishortensiad on keskmise suurusega: põõsa kõrgus ja laius on 80–150 cm. [3]

Omadused

[muuda | muuda lähteteksti]

Taim moodustab tiheda ja ümara põõsa. Õisik on kumer. Kaunid valged poolkerakujulised lõhnatud õiekobarad (20–30 cm) kaunistavad põõsast juulist septembrini. Lehed on helerohelised, suured (8–18 cm pikad), südamekujulised ja asetsevad vastakuti.[3] [4] Alumine lehepind on paljas või silmatorkamatu peene karvaga. Koorel on omapärane omadus kooruda mitmes järjestikuses õhukeses ja erinevat värvi kihis. [4] Puishortensia püstised, jämedad helepruunid võrsed muutuvad vanemas eas halliks. [3]

Levila ja elupaik

[muuda | muuda lähteteksti]

Puishortensia ehk sile hortensia avastati 1900. aastal Põhja-Ameerika idaosast Ohiost. [5]

Sile hortensia on laialt levinud kogu Ameerika Ühendriikide idaosas: New Yorgi lõunaosast Floridasse, Oklahoma idaosast kuni Kagu-Kansasesse. Seda taime leidub peamiselt niiskes pinnases lehtpuumetsade võra all ja see on sageli levinud metsamaa tee äärtes ja ojade kallastel. [6]

Kasvatamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Puishortensiat, mis on ameerika ühendriikides kui metsik taim, kasutatakse Eestis ja mujal maailmas üha enam aedade ja haljasalade kujundamisel. Taim on väga efektne nii üksikpõõsana kui ka põõsagruppidena, hekina. [5] Soovitatav on jätta taimele ruumi oma täissuurusesse kasvamiseks. [2]

Puishortensia kasvukohaks sobib kõige paremini poolvari. Kui istutusala on otsese päikese käes, peab mullakiht olema piisavalt paks. Põuaperioodil tuleb taime rohkesti kasta. Puishortensia kasvab kõige paremini happelise reaktsiooniga, niiskes ja toitainerikkas ning koheva mullakihiga kasvupinnases. [3]

Puishortensiat lõigatakse tagasi varakevadel, enne uute lehtede puhkemist. Alles tasuks jätta 1-2 pungarida, et taim hakkaks varem õitsema. Tagasilõikamisel võib ka lumehangest väljaulatuvad külmunud oksad eemaldada. Puishortensia talub hästi tagasilõikamist, sest moodustab palju külg- ja juurevõrseid. [3] [7]

Kasutus

[muuda | muuda lähteteksti]

‘Annabelle' on selle liigi tuntuim sort, see on üks kõige külmakindlatest hortensiatest. Suurbritannias on see pälvinud Kuningliku Aiandusseltsi aiateenete auhinna. [8] [9] Puishortensia juurt kasutasid ka põlisameeriklased neeru- ja põiekivide raviks. [10] [11] Kuigi vanarahvas kasutas puishortensiaid ravitsemise eesmärgil, on praeguseks leitud, et taim on inimestele ja loomadele kergelt mürgine. [2]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Weakly. S. 2019. Herbarium."Flora of the Southern and Mid-Atlantic States"
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Wells, E. 2021. "How to grow smooth hydrangea".
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Kekkilä. s.a. Puishortensia.
  4. ↑ 4,0 4,1 Purdue. “Smooth Hydrangea”
  5. ↑ 5,0 5,1 Aiasõber. s.a. Hortensia.
  6. ↑ Lance, R., 2004. Woody Plants of the southeastern United States: A winter guide. The University of Georgia Press.
  7. ↑ Mölder, A. 2009. Aed- ja puishortensiat lõigake erinevalt
  8. ↑ RHS. Agm- ornamentals
  9. ↑ RHS. Hydrangea arborescens 'Annabelle”.
  10. ↑ "Plants for a Future. "Hydrangea arborescens"". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. märts 2016. Vaadatud 10. mail 2021.
  11. ↑ Botanical. “Hydrangea arborescens"