Pukapuka keel

Pukapuka keel (ka Bukabukan, Pukapukan [1]; Buka Buka, Puka Puka [2]) on Austroneesia hõimkonna Polüneesia keelkonda kuuluv keel.[1]

Keele leviala

[muuda | muuda lähteteksti]

Kõneletakse Pukapuka ja Nassau saartel, põhjapoolsetel Cooki saartel, Rarotongal. Ka Austraalias ja Uus-Meremaal. [1]

Kõnelejate arv

[muuda | muuda lähteteksti]

Kõnelejaid kokku 2400, Cooki saartel 450 (seisuga 2011), staatus 6b (ohustatud) [1] Kuigi peaaegu kõik inimesed saarel, nii lapsed kui teisest rahvusest abikaasad, räägivad pukapuka keelt, on olemas vähesed kirjalikud allikad. Keel on diglossilises suhtes Cooki saarte maoori keelega, mis on riigikeel. [1] (diglossia – eri keelte kasutamine vastavalt suhtlussituatsioonile)

Keele struktuur

[muuda | muuda lähteteksti]

Sõnajärg:

VSO – verb-subjekt-objekt/ VOS – verb-objekt-subjekt [1]

Kirjas esineb 5 lühikest vokaali /a, e, i, o, u/, 5 pikka vokaali / ā, ē, ī, ō, ū/, vokaal /y/, 9 üksikkonsonanti /k, l, m, n, p, r, t, v, w/ ja üks digraaf /ng/ [3]

Pukapuka keeles esinevad artiklid

e – vaste inglise keele a, an

E tāne loa kāe lolo. – Ta on üks rumal mees. (ingl k He is a stupid man.)

te – vaste ing k the

nā – vaste the (mitmus) [3]

Mitmust väljendatakse häälikupikkuse muutuse ja silbikorduste abil:

matua – täiskasvanu, (lapse)vanem

mātutua – vanemad

matua tāne – isa

matua wawine – ema

wāwine – naised [3]

Isikuliste asesõnade arvukategooriaid on kolm: ainsus, mitmus ja duaal. Lisaks tehakse vahet, kas kõnetatav kuulub asesõnaga väljendatavasse gruppi või mitte:

māua – meie kaks (välja arvatud see, kellega räägitakse) (häälikupikkus on oluline; vrd maua – saama, suutma)

mātou – meie, kolm või rohkem (välja arvatud see, kellega räägitakse) – Aumai ake ni popoa mā mātou. Anna meile natuke süüa.

tāua – meie kaks, meie mõlemad – Ka wō tāua toli niu ke māvete te āpī? Kas me läheme pärast kooli kookospähkleid korjama?

tātou – meie (koos sinuga) kolm või rohkem – Ko tātou ka wō. Meie läheme.

lāua – nemad kaks – Ko lāua ka wō. Nemad (kaks) lähevad.

lātou – nemad, kolm või rohkem – Ko lātou ka nōnō. Nad jäävad.[3]

Pukapuka keeles esineb reduplikatsioon (sõnatüve täielik või osaline kordumine)

tuki – lööma

tukituki – korduvalt lööma

amo – kandma

amoamo – kandma midagi rasket, vähehaaval [3]

Väga palju on homonüüme:

lima – viis, viies, käsi, looma esijalg

kelekele – neeger, kruus, liiv

ivi – luu; pandanuse vilja südamik, lõpetamata ülesanne, mis inimese muretsema paneb; jutluse kokkuvõte; vimma pidama [3]

mā aku – mulle, mā au – sulle, mā ana – temale, mā ai? – kellele? [3]

Prefiksit waka- kasutatakse verbide moodustamiseks, väljendab jõudmist selleni/saamist selleks, mis asub prefiksi järel:

wakatāne – meheikka jõudma (tāne – mees)

wakaipo – armuma (ipo – armuke, kallim) [3]

Keelenäited

[muuda | muuda lähteteksti]

Väljendid:

Pewea – Tere, kuidas sul läheb? [4]

Ko lelei wua – Mul läheb hästi/Kõik on korras [4]

Ata wai wolo – Tere/Tänan sind [4]

Ko ai tō ingoa? – Mis su nimi on? [3]


elepani – elevant [3]

kati – hammustama [5]

I te tamakinga a lua wāwine ia, na kati loa te toe wawine i nā lima o te toe. – Kakluses nende kahe naise vahel hammustas üks teist käest. [3]

Arvsõnad

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Üks – tai, tayi
  • Kaks – lua
  • Kolm – tolu
  • Neli – wā
  • Viis – lima
  • Kuus – ono
  • Seitse – witu
  • Kaheksa – valu
  • Üheksa – iva
  • Kümme – laungaulu

Arvsõnad 11–19 moodustatakse mā + arvsõna, (lühendatud vormist laungaulu + mā + arvsõna) nt:

  • Üksteist – mā tai
  • Kaksteist – mā lua
  • Kuusteist – mā ono
  • Seitseteist – mā witu

Kümned moodustatakse lau+arvsõna:

  • Kakskümmend – laulua
  • Kuuskümmend – lauono
  • Seitsekümmend – lauwitu [3]

Kirjaviis

[muuda | muuda lähteteksti]

Pukapuka keel kasutab ladina tähestikku

A, E, I, O, U, NG, K, L, M, N, P, R, T, V, W, Y [2]

1980. aastatel võeti keel koolides kasutusele, avaldati sõnaraamat ja 2013. aastal pidi ilmuma ka pukapukakeelne piibel.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 [1]http://www.ethnologue.com/language/pkp
  2. ↑ 2,0 2,1 [2] https://web.archive.org/web/20131021203817/http://www2.ling.su.se/pollinet/facts/puk.html
  3. ↑ 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 3,11 [3] https://web.archive.org/web/20131202233501/http://www.massey.ac.nz/~bwhite/PukapukaLexicon/lexicon/
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 [4] https://web.archive.org/web/20120204112026/http://www.cookislands.org.uk/pukapuka.html
  5. ↑ [5]https://web.archive.org/web/20131202225313/http://wiki.verbix.com/Languages/Pukapuka#toc3