Puugaas

Generaatorgaasil töötav Adler Diplomat 3 (1941)

Puugaas tekib biomassi (eeskätt puidu) kuumutamisel (üle 700 °C) ilma õhu juurdepääsuta pürolüüsi meetodil. Puugaas koosneb süsinikoksiidist ehk vingugaasist, metaanist ja süsihappegaasist. Energiatihedus on ligikaudu 1,25 kWh/nm³.

1 kg puidust saab 2.5 nm³ puugaasi.

Puugaasikatlaid kasutatakse soojusenergia tootmiseks.

Puugaasi saab kasutada autokütusena. Teise maailmasõja ajal ja järel olid puugaasikütusel sõitvad autod mitmes Euroopa riigis tavalised. 1 kg puitu asendab autokütusena tavalistes sõidutingimustes eri andmetel 0.2 – 0.35 liitrit bensiini.

Esimese puidu gaasistamise seadme valmistas teadaolevalt Gustav Bischof aastal 1839. Esimese puugaasil sõitva auto ehitas Thomas Hugh Parker aastal 1901.

Soome endine peaminister Juha Sipilä omab puugaasil sõitvat Chevrolet El Caminot, millele ta pani nimeks "El Kamina". Tal tekkis huvi puugaasi vastu peale seda, kui oli endale ostnud 1998. aastal suvilakoha Kesk-Soomes, mille elektrivõrku ühendamise hind olnuks üüratu, seejärel katsetas ta tuuleenergia ja diiselgeneraatoritega enne puugaasini jõudmist.[1] Hiljem rajas ta ettevõtte Volter Oy, mis toodab puugaasil töötavaid koostootmisjaamu.[2][3][4]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "El Kamina: puiduküttel auto, mille pani ise kokku Soome järgmine peaminister Juha Sipilä". Forte. Vaadatud 10. veebruaril 2023.
  2. ↑ "Eestisse jõudis Soome peaministri väljatöötatud Green Fuel Energy koostootmisjaam". Äripäev. Vaadatud 10. veebruaril 2023.
  3. ↑ "Vooremaa Rohelist energiat tootvad seadmed koguvad populaarsust". Vaadatud 10. veebruaril 2023.
  4. ↑ "About us". Volter (inglise). Vaadatud 10. veebruaril 2023.