Pääru Oja

Pääru Oja (sündinud 16. mail 1989 Tallinnas) on eesti näitleja.

Haridus ja töökäik

Pääru Oja lõpetas 2008. aastal Vanalinna Hariduskolleegiumi. 2012. aastal lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli (25. lend) ning töötas seejärel kuni 2020. aasta sügiseni Eesti Draamateatris näitlejana. Seejärel on Oja olnud vabakutseline. Ta osalenud mitmete teatrite ja etendusasutuste lavastustes: Emajõe Suveteater / Karlova Teater, VAT Teater, Lavastusprojektid, Kanuti Gildi Saal, Kellerteater, Ekspedistsioon.^[1]

2024. aasta seisuga on Pääru Oja mänginud kümmekonnas filmis. Tema filmirollidest peetakse üheks jõulisemaks Juhan Liivi kehastamist filmis "Vari" (2024).^[2] Ta on esimene eesti näitleja, kes on mänginud kahes Netflixi sarjas („Vikings: Valhalla“, 2022, ja „Shadow and Bone“, 2023).^[2]

Koos Mikk Saare, Jaan Söödi ja Allan Vainolaga on Pääru Oja osalenud aastalõpukontserditel "Sinus endas talv" ja suvekontserttuuril "Igavest elu lõppevas öös".^[3]

Näitlejatöö

Teatrilavastused

2010 Peter Barnes "Jumala narride vennaskond" (isa Toulon)
2011 Neil Simon "Biloxi Blues" (Joseph Wykowski)
2011 Molière "Scapini kelmused" (Argante)
2011 Diana Leesalu / Aleksander Pepeljajev "Gizelle" (osatäitja)
2011 Jaan Kruusvall "Tasandikkude helinad" (Franz)
2012 David Hare "Vertikaaltund" (Dennis Dutton)
2012 Eugene O'Neill "Saatuse heidikute kuu" (T. Stedman Harder)
2012 Lee Hall "Kaevuritest kunstnikud" (noor poiss)
2012 Andrus Kivirähk "Kevadine Luts" (Silbe)
2013 Lyle Kessler "Orvud" (Philip)
2013 Tom Stoppard "Utoopia rannik. I osa. Teekond" (Aleksandr Herzen)
2014 Tõnu Õnnepalu "Vennas" (Willem)
2014 Merle Karusoo, Liis Aedmaa, J. Rahman, P. Saul-Gordilov "Laul, mis jääb" (Valdur Varem)
2014 Nina Raine "Hõimud" (Billy)
2014 Mika Keränen "Kuldne Lurich" (Olav
2015 Fjodor Dostojevski "Vennad Karamazovid" (Aljoša Karamazov)
2015 Michel Houellebecq "Kaart ja territoorium" (noor näitleja)
2016 Tõnu Õnnepalu "Mäed" (poiss)
2017 Anton Tšehhov "Ivanov" (Pjotr)
2018 Helen Käit / Mehis Pihla "Lohe needus" (Ferrum, Papagoimees)
2019 Madis Kõiv / Aivo Lõhmus "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl" (Piiri Leo)
2023 Paul-Eerik Rummo "Tuhkatriinumäng"^[4]

Filmid

2013 "Väikelinna detektiivid ja valge daami saladus" – Evaristus
2015 "1944" – Sanitar Elmar Säinas
2016 "Luuraja ja luuletaja" – Siim
2018 "Mihkel" – Mihkel
2018 "Põrgu Jaan" – Tiidrik
2020 "Viimased" – Rupi
2020 "O2" – Peeter Parik
2020 "Hüvasti, NSVL" – Onu Kolja
2023 "Suvitajad"^[5]
2023 "Vigased pruudid" – kosilane ja mulk Enn^[6]
2024 "Vari" – Juhan Liiv^[6]

Telesarjad

2011 "Kalevipojad" – Heiko
2014 "Väikelinna detektiivid" – Evaristus
2014–2020 "Kättemaksukontor" – Markus Heng / Stefan Jaago
2016 "Kuum jälg" – Praktikant
2018–2019 "Lõks" – Alex
2022 "Vikings Valhalla" – Arne Gormsson (Netflix)
2023 "Shadow and Bone" (Netflix)
2023 “Armastus”

Tunnustus

2014 Kristallkingakese auhind
2014 Suur Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia meespeaosatäitjale (Willem Kasser "Vennas", Billy "Hõimud", Olav "Kuldne Lurich")
2015 Eesti Teatriliidu meespeaosatäitja auhind
2021 Bruno O'Ya stipendium

Isiklikku

Tema isa on näitleja Tõnu Oja ja vend on Kaarel Oja. Näitleja ja teatrijuht Rein Oja on tema lell.

Pääru Oja elukaaslane on kunstnik Rebeca Rosalie Parbus.^[7]

Viited

↑ Pääru Oja. Eesti Teatri Agentuur.
↑ ^2,0 ^2,1 Jaanus Kulli. Pääru Oja: „Kuidas mingi kamp plikatirtse otsustab, kui palju tohib Lembit Peterson teatrit teha?“ Õhtuleht.ee, 19.10.2024.
↑ "Igavest elu lõppevas öös" Suvekontsert.
↑ Raun, Miikael; Lensment, Jaanus; Vaitmaa, Ester; Kulleste, Hele-Mai (27. aprill 2023). "Suur lugu | Vaata, kes kirjanike majas kus korteris elas! „Meil oli dissidentlik maja, polnud inimest, kes oleks nõukogude vaimu poolt"". Eesti Päevaleht. Vaadatud 27. aprillil 2023.{{netiviide}}: CS1 hooldus: url-olek (link)
↑ "Treiler | Kummardus kultuskomöödiale „Siin me oleme"! Film „Suvitajad" esilinastub veebruaris". Kroonika. 27. jaanuar 2023. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. jaanuar 2023. Vaadatud 27. jaanuaril 2023.
↑ ^6,0 ^6,1 "Pääru Oja kaotas Juhan Liivi mängimiseks hulgaliselt kilosid. „Kuulen kontide klõbinat valgete hullumajahõlstide all"". Maaleht. Vaadatud 30. septembril 2023.
↑ Pääru Oja kergitas saladuseloori enda ja elukaaslase suhtelt: iga päev saad aru, et kõik on õige. kroonika.delfi.ee, 1.oktoober 2024.

Välislingid

Pääru Oja. IMDb.
Triin Lellep. Pääru Oja: palju see näitlemine ikka nii väga erutab enam. Ma pigem küll teeks juba midagi muud. kroonika.delfi.ee, 15. mai 2023
"Pääru Oja: vaimsust on meil Eestis filmis vaat et rohkem kui teatris" ERR kultuur, 25. juuni 2023
Tiiu Suvi. Pääru Oja kaalus filmivõtetel sama palju kui põhikoolis: väljend „näljapimedus“ pole kujundlik, pilt lähebki häguseks. annestiil.delfi.ee, 30.09.2024

[1] Pääru Oja. Eesti Teatri Agentuur.

[pääru-2] 2,0 ^2,1 Jaanus Kulli. Pääru Oja: „Kuidas mingi kamp plikatirtse otsustab, kui palju tohib Lembit Peterson teatrit teha?“ Õhtuleht.ee, 19.10.2024.

[3] "Igavest elu lõppevas öös" Suvekontsert.

[:0-4] Raun, Miikael; Lensment, Jaanus; Vaitmaa, Ester; Kulleste, Hele-Mai (27. aprill 2023). "Suur lugu | Vaata, kes kirjanike majas kus korteris elas! „Meil oli dissidentlik maja, polnud inimest, kes oleks nõukogude vaimu poolt"". Eesti Päevaleht. Vaadatud 27. aprillil 2023.{{netiviide}}: CS1 hooldus: url-olek (link)

[5] "Treiler | Kummardus kultuskomöödiale „Siin me oleme"! Film „Suvitajad" esilinastub veebruaris". Kroonika. 27. jaanuar 2023. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. jaanuar 2023. Vaadatud 27. jaanuaril 2023.

[:1-6] 6,0 ^6,1 "Pääru Oja kaotas Juhan Liivi mängimiseks hulgaliselt kilosid. „Kuulen kontide klõbinat valgete hullumajahõlstide all"". Maaleht. Vaadatud 30. septembril 2023.

[7] Pääru Oja kergitas saladuseloori enda ja elukaaslase suhtelt: iga päev saad aru, et kõik on õige. kroonika.delfi.ee, 1.oktoober 2024.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]