Päästetööd (ainsuslikku vormi "päästetöö" kasutatakse harva) on toiming, tegevus ohuolukorras inimeste päästmiseks ja kaitsmiseks ning õnnetuste ja avariide tagajärgede likvideerimiseks[1].
Päästetöid võib üldiselt jagada maapäästeks, merepäästeks ja eripäästeks. Esimesi teostab eelkõige tuletõrje.
Päästetöödeks kasutatakse muuhulgas tuletõrjemasinaid, helikoptereid, erikoolitusega päästekoeri ja -hobuseid ning mitmesuguseid hüdraulilisi päästeriistu avariilistest sõidukitest inimeste väljatoomiseks.
Päästetööde tegemine ja juhtimine on Eestis üles ehitatud neljatasandiliselt[2]:
Päästeameti päästetööde osakond tegeleb kogu päästetööde valdkonna analüüsi ja planeerimisega, arendustegevusega (arengukavad, tööplaanid, hankeplaanid jms), üleriigilise päästetöödealase koolituse planeerimisega ning päästevahendite ja -seadmete soetamisega. Päästekeskuste päästetööde valdkonda kuuluvad koolitus-, planeerimis- ja korrapidamisbürood, mis tagavad valveteenistuse igapäevase toimimise, osalevad valdkonna analüüsil ja planeerimisel ning viivad ellu Päästeameti plaanid. Samuti on nende ülesanne korraldada koolitusi ning seadmete ja vahendite kasutuselevõtmist päästekeskustes.[2]
Õnnetuste ennetamise peamised eesmärgid on õnnetustes hukkunud ja vigastada saanud isikute arvu, samuti õnnetuste tagajärjel tekkinud varalise kahju vähendamine. Selleks tuleb luua ohutum elukeskkond, suurendada inimeste teadlikkust ja tagada riikliku ohutusjärelevalve toimimine. Õnnetuste ennetamine on lai valdkond, mis hõlmab mitme ministeeriumi haldusalasid ja kohalike omavalitsuste tegevusi.[4]
Päästeasutuse korrapidamisteenistusel peab olema kasutada põhipäästeauto, mille varustusse kuuluvad vähemalt[5]:
Päästeasutuse keskkomandol peab olema tagatud vähemalt järgmine tehnikavalmidus[5]:
Liiklusvahendist vabastamine on liiklusõnnetuses osalenud inimese ümbert sõiduki osade eemaldamine, juhul kui tavapärased meetodid väljatoomiseks on võimatud või ebasoovitavad. Vältimaks kannatanule lisavigastuste tekitamist, tuleb seda väga delikaatselt teha. Sageli kasutatakse töödeks hüdraulilisi päästeriistasid (inglise keeles jaws of life).
Otsingu- ja päästetööd on hädaliste või otseses ohus inimeste otsimise ja abi osutamise tööd. Olenevalt tegevuse tingimustest ja maastikust eristatakse otsingu- ja päästetöödel mitmesuguseid alavaldkondi (sealhulgas mäe- ja mere-õhupääste, otsingu- ja päästetööd maapinnal, linnades, lahinguväljal).[6]
Pinnaveepääste käigus päästetakse veekogu pinnal ulpivaid inimesi.
Päästetööd allmaarajatistes on väga spetsiifilised tööd kaevurite ja teiste lõksu jäänud või vigastada saanud inimeste päästmiseks maa-alustes kaevandustes kaevandusõnnetuste tagajärjel (näiteks gaasiplahvatused, katusevarisemised, üleujutused).
Päästetööd piiratud ruumis on tehniliste päästeoperatsioonide alavorm, mis hõlmab kinnises või raskesti ligipääsetavas ruumis (maa-alused keldrid ja punkrid, tsisternid, kanalisatsioon) lõksus olevate inimeste päästmist ja neile esmaabi andmist. Päästetööd sellistes tingimustes võivad olla väga keerulised, sest ruumid on tihti kitsad ja päästjate juurdepääsu takistavad. Samuti on nad üldjuhul halvasti valgustatud või hoopiski valgustamata, mistõttu päästjad peavad olema varustatud oma valgusallikaga. Lisaks sellele sisaldavad piiratud ruumid sageli ohtlikke aineid vedelike või gaasidena, mis võivad olla inimestele kahjulikud või koguni surmavad. Otsingu- ja päästetööd linnades (loodusõnnetuste, ehitiste kokkuvarisemise ja liiklusõnnetuste tagajärjel) on piiratud ruumi päästetööde alavaldkond.
Õhu-merepääste (ka mere-õhupääste) käigus tehakse otsingu- ja päästetöid hädaolukorras vette maandunud või laevahuku üle elanud inimestele. Õhu-merepäästeks kasutatakse mitmesuguseid abivahendeid, kaasa arvatud vesilennukeid, helikoptereid, allveelaevu, päästepaate ja -laevu. Päästetöid võivad teha nii militaar- kui ka tsiviilüksused ning nendeks kasutatakse spetsiaalset varustust ja metoodikat.
Köiepääste on tehniliste päästeoperatsioonide alavorm, mis hõlmab staatiliste nailonköite, ankurdamis-, kinnitus- ja mägironimisseadmete ning muu erialase varustuse kasutamist kannatanuteni jõudmiseks ja nende päästmiseks.
Koopapääste on metsikust loodusest inimeste päästmise erivaldkond. Päästetööde käigus osutatakse vigastatud, kinnijäänud või kadunud koopauurijatele esmaabi ja tuuakse nad koopast välja. Tavaliselt teevad maa-aluseid töid koopauurijad, kellel on selleks vastav väljaõpe, mitte päästjad ise. Päästeoperatsioonid on aeganõudvad ja spetsiifilised toimingud, milleks on vaja hästiorganiseeritud meeskonnatööd ja head sidet.
Jaan Künnapi pildid:
Jaan Künnapi pildid:
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Päästetööd |