Põhuplaat (inglise keeles Oriented Structual Straw Board, lühendina OSSB) on looduslik ehituses kasutatav plaatmaterjal, mis koosneb ekstrudeeritud põhust.
Põhuplaati saab kasutada hoonete ehitamisel ning renoveerimisel. Arvestama peab, et OSSB-plaat ei tohi märjaks ega niiskeks saada.[1]
Põhuplaatide tootmine algab hoolikalt valitud õlgedest, mis lõhestatakse, puhastatakse ja kuivatatakse. Lõhestatud õled võimaldavad vaiguga katta pinnad, mis muidu jääks õlekõrre õõnsusesse. Vaigu lisamisel õlekõrtele suunitletakse kiud tugevusele ning paneelide kuju andmisele. Seejärel pressitakse paneelid kuumutatud plaatide vahel, mille käigus vesi aurustub ning õled kuumenevad. Soojus tahendab liimi, mis tekitab füüsikalisi ja keemilisi muutusi survestatud plaadis ja muudab lõpptoote tugevamaks. Valmis põhuplaadil liimitakse kõigile külgedele taaskasutatud jõupaber.[2]
Põhuplaat sobib kasutamiseks nii sise- kui ka välistingimustes. Paneelid on sobivaks alternatiiviks OSB puitplaadile[5], kuna nende omadused on sarnased. Põhuplaat sobib hästi kasutamiseks ka maavärinaohtlikele aladele, sest paneelid on paindlikumad kui tellismüüritised ja betoon. Põhuplaati kasutades on konstruktsiooni kokkuvarisemisoht väiksem.[6]
Välitingimustes saab põhuplaati kasutada nii kandvate seintena väiksemate hoonete puhul kui ka tuuletõkkeplaatidena, mille vahed teibitakse kinni.
Põhuplaate saab kasutada vaheseinte, vahelagede, kinniste ruumide ning põrandate ehitamisel.[7] Siseviimistluseks sobivad materjalid on vesialuselised värvid, tapeet, krohv, keraamilised plaadid, parkett jt lahendused. Plaati saab kasutada ka duširuumis või saunas. Vajalik on niiskust tõrjuv töötlus ning viimistleda seejärel keraamiliste plaatide või mõne teise "märga ruumi" sobiva siseviimistlusmaterjaliga.[8]
Kuidas suhtuvad närilised põhuplaati? Põhuplaatide tooraine võib olla küll põhk, kuid kuumutamine muudab materjali omadusi ning valmis plaat pole tavalise põhuga enam võrreldav. Seega ei ole põhuplaat närilistele toiduks.[9]