Püha Olga teenetemärk (vene keeles Знак отличия Святой Равноапостольной княгини Ольги) oli Venemaa keisririigi teenetemärk aastatel 1913–1917. See asutati 6. märtsil (vkj 21. veebruaril) 1913. aastal Venemaa keisri Nikolai II käsul Romanovite dünastia 300. aastapäeva puhul. Seda määrati eriautasuks ainult naistele, "arvestades naiste teeneid avaliku ja ühiskondliku teenistuse eri areenidel, samuti töid ja tegusid nende naabrite heaks".[1]
Seda anti välja ainult üks kord enne kui Vene revolutsioon monarhia kukutas.
Autasu loodi Romanovite dünastia kolmesajandaks aastapäevaks 1913. aastal; hiljem nimetati see püha Olga auks, kes kuulutas Kiievi-Vene elanikele esmakordselt kristlust. See kiideti ametlikult heaks alles 11. juulil 1915. aastal.[2]
Autasule kavatseti kirjutada Romanovite dünastia aastapäeva kuupäev ja aastad "21. veebruar, 1613–1913". Sellel oli kolm klassi: [2]
Kavandi kohaselt pidi seda välja antama kaks korda aastas: 23. aprillil (keisrinna Aleksandra Fjodorovna sünnipäeval) ja 14. novembril (leskkeisrinna Maria Fjodorovna sünnipäeval).
Autasu kehtestamise regulatsioonid ja bürokraatlikud viivitused viisid selleni, et seda anti välja ainult üks kord (teine klass), I maailmasõja ajal. Kavaleriks oli Vera Nikolajevna Panajeva, kolonel Arkadi Aleksandrovitš Panajevi (1822–1889) lesk, kes oli sõjas kaotanud kolm poega. Ta sai eluaegset pensioni (3000 rubla).[2][3] Ta suri 1923. aastal.
Kuigi märgi nime on tõlgitud kui "Püha Olga orden" (Орден Святой Ольги), ei antud sellele seda nime, selle asemel kandis see ametlikku nime "Püha Vürstinna Olga teenetemärk" (Знак отличия Святой Равноапостольной Княгини Ольги).[2]
Praegu annab Moskva patriarhaat naiste teenetemärgina Püha Olga, apostlitega võrdse ordenit. Selle ordeni esimest klassi antakse ainult naistele, kes on riigipead. Esimese naisena pälvis autasu selles klassis Läti president Vaira Vīķe-Freiberga.
Ukraina asutas 1997. aastal Vürstinna Olha ordeni.
Kreeka kuningriik andis samuti välja Püha Olga ja Püha Sofia ordenit (neljas klassis).