Püsivad orgaanilised saasteained ehk POP-id (ingl k persistant organic pollutants) ehk POP-ühendid on orgaanilised ühendid, mis ei lagune keskkonnas. POP-id on resistentsed keemiliste, bioloogiliste ja fotolüütiliste lagundavate protsesside suhtes. Kuna püsivad orgaanilised saasteained kogunevad organismidel rasvkoesse ning jäävadki sinna, on POP-ühendite kontsentratsioon organismis seda suurem, mida kõrgemal organism toiduahelas asub (bioakumuleerumine).
Püsivate orgaaniliste saasteainete kasutamise rahvusvaheliseks reguleerimiseks jõustus 2004. aastal püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsioon.[1]