Qırmızı Qəsəbə

Qırmızı Qəsəbə
heebrea העיר האדומה ha-'Ir ha-'Adumá vene Красная Слобода Krasnaya Sloboda
Kuue Kupli sünagoog
Elanikke: 3 598 (2010)
Koordinaadid: 41° 22′ N, 48° 31′ E

Qırmızı Qəsəbə, tõlkes 'punane linn' (vene keeles Красная Слобода, Krasnaya Sloboda; heebrea keeles העיר האדומה, ha-'Ir ha-'Adumá) on küla Quba rajoonis Aserbaidžaanis. 2010. aasta seisuga elas külas 3598 inimest, kellest enamik olid juudid. Arvatakse, et tegemist on ainukese väljaspool USA-d ja Iisraeli asuva täielikult juutide asulaga. See on ka maailma viimane štetl.

See asub Quba linnast üle Qudyali jõe ja on Aserbaidžaani Kaukaasia juudi elanikkonna peamine asula.^[1] Enim räägitakse külas juuditaadi keelt.

Küla nimi aserbaidžaani, vene ja heebrea keeles tähendab punast linna või punast küla, mis viitab väidetavalt hoonetel kasutatud punastele plaatidele.^[2] Teised allikad omistavad Qırmızı Qəsəbə nimele kaitstud staatuse, mille see sai Teise maailmasõja ajal, kui selle elanikke kaitsti võimaliku tagakiusamise eest seoses Natsi-Saksamaa sissetungiga Nõukogude Liitu.^[3]

Ajalugu

Vaade Qırmızı Qəsəbə sillalt

Renoveeritud Giləki (Hilaki) sünagoogi sisemus^[4]

Külatänav

Juudid Qubas ja Aserbaidžaanis

Esimene juudi asula selles piirkonnas kandis Kulgati nime ning asus Gudjalchay vasakul kaldal, vaid mõne kilomeetri kaugusel tänapäevast Qırmızı Qəsəbə'st. Kulgati piirkonna vanad hauakivid ja muud tõendid, mis 18. sajandi alguses Nadir Shahi rünnakute käigus osaliselt hävisid, näitavad, et seal elasid juudid.

Juudite asula Quba vastas

Kui mägismaa juudid olid Quba ümbruses olnud vähemalt 13. sajandist, siis asula ametlik loomine pärineb 18. sajandist. Aastal 1742 andis Quba khaan Huseynali Khan juutidele loa rajada tagakiusamisest vaba kogukond üle jõe Quba linnast.^[5] Algselt nimetati seda Jevreiskaja slobodaaks ehk juudi asunduseks, Nõukogude võimu ajal sai selle nimeks Krasnaja Sloboda ('punane asundus').

Massiliselt asusid juudid külla elama alates 1731. aastast. Pärast Huseynali-khaani surma aastal 1758 oli tema poeg Fatali-khaan Quba khaaniriigi valitseja. Fatali-khaan, kes hindas kõrgelt mägijuutide lojaalsust, tarkust ja töökust, andis neile võimaluse tegeleda põllumajanduse, aianduse, kaubanduse ja käsitööga. Juutidele Qubas loodud soodsad elamistingimused põhjustasid juutide kolimise teistest küladest, nagu Qusar, Uçgün, Şuduq, Griz ja isegi Bakuust, Iraanist, Türgist ja mujalt Qubasse.

Sinna kolis juute üheksast asulast. Juudid Gilanist kolisid asulasse 1780. aastatel. Asula keskel asus Gilani juutide Gilaki asula. Inimesed, kes tulid Bakuust ja Qubast, elasid Mizrahi (heebrea keeles: "ida") asulas. Ränne erinevatest kohtadest mõjutas tööhõive mitmekesisust. Näiteks mägistest piirkondadest liikunud juudid tegelesid erinevate põllumajandusvaldkondadega ja Iraanist sisserännanud inimesed tegelesid kaubandusega.

Lõpuks ühinesid rünnakutest ja tagakiusamisest pääsenud mägijuudid Husseynanli-khaani peavarjuga Qubas. Hussein-khaani (1722–1758) ja tema poja Fatali-khaani (1758–1789) valitsemisajal kujunenud Quba khaaniriik koosneb Aserbaidžaani põhjapoolsetest maadest Lankaranini. Alates 1722. aastast on Gudyalchay territooriumile elama asunud mägijuudid.^[6]

Vene juutide seas oli küla kunagi tuntud kui "väike Jeruusalemm".^[7]

Linna on rahaliselt toetanud kohalike Iisraelis elavad sugulased.^[8] Kuid pärast Aserbaidžaani iseseisvumist 1991. aastal emigreerusid paljud elanikud Iisraeli, USA-sse ja Euroopasse ning rahvaarv langes tuntavalt.^[9]

Demograafia

Algselt kogu mägipiirkonnas levinud mägismaa juudi elanikkond koondus üha enam Quba ümber.^[10]

1881. aastal registreeriti Kaukaasia 34 asulas ametlikult 213 138 juuti. Viimase saja aasta jooksul elas Aserbaidžaanis koos mägijuutidega ka teistest etnolingvistilistest rühmadest või nende päritolupiirkonna järgi määratletud juudid: aškenazi juudid, krõmtšakid, kurdi juudid ja Gruusia juudid. Alates 19. sajandist moodustavad vabariigi juudi elanikkonnast aga enamuse mägijuudid.^[11][12]

Juutide religioossed tavad

Qırmızı Qəsəbə linnas on kaks sünagoogi: kuue kupliga sünagoog, mis ehitati 1888. aastal ja renoveeriti 2000. aastal,^[13] ja "Giləki" (Hilaki) sünagoog, mis ehitati 1896. aastal ja renoveeriti hiljuti.^[14]

Elanikud räägivad kolmes keeles: juuditaadi, mida räägivad mägijuudid igapäevaelus, vene ja aseri keeles. Ühes kahest koolist õpetatakse aseri või vene keeles.^[2]

Märkimisväärsed elanikud

• Jevda Abramov (1948–2019) – poliitik, Aserbaidžaani parlamendi liige
• Jakov Agarunov (1907–1992) – luuletaja ja näitekirjanik
• Zarakh Iliev (sündinud 1966) – miljardärist kinnisvaraarendaja, sündinud Krasnaja Slobodas
• Yagutil Mišijev (sündinud 1927) – publitsist
• God Nisanov (sündinud 1972) – miljardärist kinnisvaraarendaja, Maailma Juudi Kongressi asepresident ^[15]
• German Zahharyayev (sündinud 1971) – ärimees, Venemaa Juudi Kongressi asepresident ^[16]
• Albert Agarunov – Aserbaidžaani juudi rahvuskangelane

Viited

1. Minahan, James B. (2014). Ethnic Groups of North, East, and Central Asia: An Encyclopedia. ABC-CLIO. Lk 124. ISBN 978-1610690188.
2. "Azerbaijan's Jewish enclave".
3. "Krasnaya Sloboda (Qırmızı QƏsƏbƏ)". AtlasObscura.com. Vaadatud 25. märtsil 2018.
4. "Qırmızı qəsəbə "Giləki" sinaqoqu". scwra.gov.az (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 24. juuni 2018. Vaadatud 12. aprillil 2017.
5. "Jerusalem of the Caucasus". Visions of Azerbaijan Magazine (Ameerika inglise). Vaadatud 9. märtsil 2017.
6. "Krasnaya Sloboda". azerb.com.
7. "Jewish shtetl in Azerbaijan survives amid Muslim majority". The Times of Israel. Vaadatud 12. aprillil 2017.
8. "It's an all-Jewish town, but no, it's not in Israel". www.thejc.com.
9. Roland S. Süssmann (kevad 2007). "Journey into the Unreal". www.shalom-magazine.com. Shalom: The European Jewish Times. Vaadatud 1. septembril 2020.
10. "Krasnaya Sloboda (Qırmızı QƏsƏbƏ)". AtlasObscura.com. Vaadatud 25. märtsil 2018. "Krasnaya Sloboda (Qırmızı QƏsƏbƏ)".
11. "Krasnaya Sloboda – unique settlement of Jews in Azerbaijan". azernews.az. 2. juuni 2014.
12. "Azerbaijan Virtual Jewish History Tour". jewishvirtuallibrary.org.
13. "Qırmızı qəsəbə "Altı günbəz" sinaqoqu". scwra.gov.az (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 25. märts 2018. Vaadatud 12. aprillil 2017.
14. "Qırmızı qəsəbə "Giləki" sinaqoqu". scwra.gov.az (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 24. juuni 2018. Vaadatud 12. aprillil 2017. "Qırmızı qəsəbə "Giləki" sinaqoqu".
15. "God Nisanov WJC Vice-President". World Jewish Congress. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. aprill 2015. Vaadatud 5. märtsil 2017.
16. "German Zakharyaev: "I overcome obstacles and sadness in life over praying to God"". Jewish Business News. 24. detsember 2015. Vaadatud 29. aprillil 2017.