Räpina vald

See artikkel räägib praegusest vallast; varasemate valdade kohta vaata lehekülge Räpina vald (täpsustus)

---

Räpina vald
Räpina valla lipp Räpina valla vapp
Pindala: 593 km² (2017)[1]
Elanikke: 6049 (1.01.2023)[2]
Rahvastikutihedus: 10,2 in/km²
EHAKi kood: 0708[3]
Keskus: Räpina

Räpina vald on vald Põlva maakonnas Võhandu jõe alamjooksul.

Varasema Räpina vallaga ühinesid 2017. aasta haldusreformi käigus Meeksi vald ja Veriora vald. Ühinenud Räpina valla territoorium sarnaneb kunagise ajaloolise Räpina kihelkonna omaga. Haldusreformi tulemusena eraldusid endisest Meeksi vallast Rõka ja Järvselja külad.

Pikliku kujuga 592,77 km² suurune vald piirneb põhja, ida ja kirdeosas Lämmijärvega, rannajoon on 74 km pikk. Räpina valla naabervaldadeks on Setomaa, Võru, Põlva ja Kastre vald.

Räpina valla haldusterritooriumil asub üks linn (Räpina), kolm alevikku (Mehikoorma, Veriora ja Võõpsu) ning 62 küla. Räpina valla keskuseks olev Räpina linn jääb Tartust 64 km, Põlvast 31 km ja Võrust 44 km kaugusele. Endised vallakeskused Mehikoorma ja Veriora jäävad Räpina valla keskusest vastavalt 17 km ja 13 km kaugusele.

Tutvustus ja asukoht

Räpina koos ümbritsevate küladega on Kagu-Eesti olulisemaid metsa-, puidu- ja paberitööstuse keskusi. Samuti on see ka silmapaistev kultuuri- ja hariduskeskus. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi 2002. aastal ühinesid linn ja vald Räpina vallaks, Räpinast sai vallasisene linn. 2004. aastal kandis Räpina Eesti metsapealinna nimetust.

Räpinal on läbi aegade olnud oluline tähendus Eesti majanduselus. Sealt viisid maa- ja veeteed Pihkva- ja Novgorodimaale, sealmail said kokku kolme kubermangu – Peterburi, Pihkva ja Liivimaa – piirid. Põhjasõja ajal oli Räpina mõnda aega vanausuliste varjupaigaks.

1734. aastal rajatud Räpina paberiveskist arenes manufaktuur, seejärel vabrik. Räpina Paberivabrik on Eesti vanim tegutsev tööstusettevõte ja üks vanemaid töötavaid paberivabrikuid kogu Euroopas. Seal on valmistatud rahapaberit Eesti Vabariigile. Toorainena on seal kasutatud kaltsu, praegu kasutatakse vanapaberit.

Räpina tõeliseks ehteks ja suurimaks turismimagnetiks on hilisklassitsistlik majesteetlike valgete sammastega endine mõisahäärber – Sillapää loss. Koos ümbritseva pargi ja korrastatud pargiteede ning paisjärvega moodustab see Eesti ühe ilusaima, heakorrastatuma ja maalilise mõisaansambli. Lossi lähedal asub Räpina Aianduskool. Eesti suurim aianduse arendamise ja aianduskaadri ettevalmistamisega tegelev õppeasutus.

Räpina piirkonnas on pikka aega koos eksisteerinud kaks usundikultuuri – luteri ja õigeusk. Läbi aegade rikkast Räpina kultuurielust annab tunnistust sealest ümbruskonnast võrsunud ning seal on töötanud selliseid kultuuri- ja haridustegelasi nagu kirikuõpetaja ja keelemees Johann Friedrich Heller (1786–1849), pedagoog, koduloolane ja kroonik, lapsena nägemise kaotanud haruldase mäluga Mäleto Jaan (1749–1827), Hermann Julius Schmalz (1870–1945), kelle loodud laulud on „Sauna taga tiigi ääres" ja „Setokõsõ sõitseva". 1970. aastal sündinud kunstnik, muusik ja kirjanik Aapo Ilves on mees, kelle eurolaulu „Tii" sisestatud sõnum jõudis ansambli Neiokõsõ vahendusel Eurovisioonile. Räpina kultuurielu pikaealisusest annab tunnistust ka 1868. aastal asutatud puhkpilliorkester, kelle kontserte on kuulatud Vene-Jaapani sõja lahingutandritel ning kelle esinemised on saatnud Pihkva kuberneri laeva väljasõite Peipsi järvel.

Valda iseloomustavad ka imekaunid loodusmaastikud – jõed, järved, sood, rabad, kohati inimmõjust puutumata metsad. Eesti pikim jõgi Võhandu läbib Räpina valda. Võhandu on kujunenud tuntud turismisihtkohaks veematkajatele (kanuu-, paadi- ja süstamatkad). Võhandu jõe ürgoru puhul on tegemist olulise ja maakondlikult tähtsa piirkonnaga. Valla territooriumile jääb rohkelt kaitsealasid, väärtuslikke maastikke ja Natura 2000 alasid. Vallas on ka mitmeid miljööväärtuslike alasid ja -objekte. Vald on samuti rikas kaitsealuste üksikobjektide ja mälestiste ning kaitsealuste liikide poolest.

Rahvastik

XX sajandi alguses oli Räpinas umbes nelisada elanikku, 1934. aastaks tõusis elanike arv kuuesajani. 2010. aasta suve hakul elas omavalitsuse piirkonnas 5339 elanikku, neist ligemale pooled linnakodanikud. Praegu elab Räpina vallas 6417 inimest, neist 2154 Räpina linnas.

Asustus

Vallas on üks linn (Räpina), kolm alevikku (Mehikoorma, Veriora, Võõpsu) ja 63 küla:

Aravu, Haavametsa, Haavapää, Himmiste, Jaanikeste, Jõepera, Jõevaara, Jõeveere, Kassilaane, Kikka, Kirmsi, Koolma, Koolmajärve, Kullamäe, Kunksilla, Kõnnu, Köstrimäe, Laho, Leevaku, Leevi, Lihtensteini, Linte, Meeksi, Meelva, Meerapalu, Mõtsavaara, Mägiotsa, Männisalu, Naha, Nohipalo, Nulga, Pahtpää, Parapalu, Pedaspää, Pindi, Pääsna, Raadama, Rahumäe, Raigla, Ristipalo, Ruusa, Saareküla, Sarvemäe, Sikakurmu, Sillapää, Soohara, Suure-Veerksu, Sülgoja, Süvahavva, Timo, Toolamaa, Tooste, Tsirksi, Vareste, Verioramõisa, Viira, Viluste, Vinso, Võiardi, Võika, Võuküla, Väike-Veerksu, Vändra

Viited

1. Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
2. Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 13.08.2023.
3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator

Välislingid

• Räpina valla koduleht