Rahva Hääl

 See artikkel räägib 1940 ilmuma hakanud lehest; teiste tähenduste kohta vaata Rahva Hääl (täpsustus)
Rahva Hääl
Tüüp päevaleht
Väljaandja Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee häälekandja
Peatoimetaja Anton Vaarandi (1941–1944)
Leo Aisenstadt (1947–1948)
August Saaremägi (1955–1981)
Henno Toming
Toomas Leito (–1994)
Asutatud 1940, ümbernimetatud 1995
Keel Eesti
Toimetus Pikk tänav 58, Tallinn
Ajakirjandusmaja Pärnu maantee 67A, Tallinn

Rahva Hääl oli aastatel 1940–1995 Eestis välja antud ajaleht.

Algselt oli ajaleht Rahva Hääl Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee häälekandja.

Ajalehe asutamine

[muuda | muuda lähteteksti]

21. juunil 1940 sai Joosep Saat EKP Keskkomitee liikmelt Hendrik Allikult käsu koos Anatoli Männiku ja Paul Baumanniga üle võtta Tallinnas Pikal tänaval asunud Uus Eesti toimetus ja hakata „reaktsioonilise“ lehe asemel välja andma „demokraatlikku“ Rahva Häält[1].

Viimane Uue Eesti number ilmus 21. juunil 1940. Rahva Hääle esiknumbri panid uute toimetajate juhtimisel kokku vanad tegijad ja leht ilmuski 22. juunil 1940.[2]

Ajalehe likvideerimine

[muuda | muuda lähteteksti]

30. juunil 1994 müüs erastamisagentuur ajalehe Rahva Hääl AS Maagile alghinnaga 3,3 miljonit krooni. Rahva Hääle töötajate firma AS RH jäi erastamiskonkursil kaotajaks ja hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Sõnumid.

5. juunil 1995 ühinesid Hommikuleht, Päevaleht (endine Noorte Hääl) ja Rahva Hääl uueks väljaandeks, mille nimeks sai Eesti Päevaleht.

29. septembril 1995 liideti Eesti Päevaleht ja Eesti Sõnumid. Eesti Sõnumite töötajad asutasid ajalehe Sõnumileht.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Meelis Saueauk, NÕUKOGUDE ANNEKSIOON 1940. AASTA EESTI AJAKIRJANDUSE KÕVERPEEGLIS
  2. ↑ Olaf Esna, Okupatsiooni ajal Pärnus ilmunud lehed, Pärnu Postimees, 05.03.2009