Rahva Hääl

 See artikkel räägib 1940 ilmuma hakanud lehest; teiste tähenduste kohta vaata Rahva Hääl (täpsustus)
Rahva Hääl
Tüüp päevaleht
Väljaandja Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee häälekandja
Peatoimetaja Jaak Ottender (1941–1942)
Anton Vaarandi (1942–1944)
Leo Aisenstadt (1947–1948)
August Saaremägi (1955–1981)
Henno Toming
Toomas Leito (–1994)
Asutatud 1940, ümbernimetatud 1995
Keel Eesti
Toimetus Pikk tänav 58, Tallinn
Ajakirjandusmaja Pärnu maantee 67A, Tallinn

Rahva Hääl oli aastatel 1940–1995 Eestis välja antud ajaleht.

Algselt oli ajaleht Rahva Hääl Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee häälekandja.

Ajalehe asutamine

[muuda | muuda lähteteksti]

21. juunil 1940 sai Joosep Saat EKP Keskkomitee liikmelt Hendrik Allikult käsu koos Anatoli Männiku ja Paul Baumanniga üle võtta Tallinnas Pikal tänaval asunud Uus Eesti toimetus ja hakata „reaktsioonilise“ lehe asemel välja andma „demokraatlikku“ Rahva Häält[1].

Viimane Uue Eesti number ilmus 21. juunil 1940. Rahva Hääle esiknumbri panid uute toimetajate juhtimisel kokku vanad tegijad ja leht ilmuski 22. juunil 1940.[2]

Nõukogude vägede ja aktiivi evakueerimise järel 1941. aasta sügisel tegutses Rahva Hääl Leningradis, Jaak Ottender toimetajana, August Lukin (1888–1942) sekretärina, toimetuses Enn Kippel (1901–1942), Karl Taev, Armin Saan ja Anton Vaarandi[3]. 1942. aasta mais nimetati Leningradi rinde poliitvalitsuse otsusega lehe nimetus, uus nimi oli "Nõukogude Eesti eest!", kus töötasid ka A. Uibo, Lembit Remmelgas, Max Laosson ja E. Goldschmidt.na Moskvas. 30. detsembril 1942 hakkas EKP Keskkomitee häälekandja "Rahva Hääl" taas ilmuma Moskvas nädalalehena.

Ajalehe likvideerimine

[muuda | muuda lähteteksti]

30. juunil 1994 müüs erastamisagentuur ajalehe Rahva Hääl AS Maagile alghinnaga 3,3 miljonit krooni. Rahva Hääle töötajate firma AS RH jäi erastamiskonkursil kaotajaks ja hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Sõnumid.

5. juunil 1995 ühinesid Hommikuleht, Päevaleht (endine Noorte Hääl) ja Rahva Hääl uueks väljaandeks, mille nimeks sai Eesti Päevaleht.

29. septembril 1995 liideti Eesti Päevaleht ja Eesti Sõnumid. Eesti Sõnumite töötajad asutasid ajalehe Sõnumileht.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Meelis Saueauk, NÕUKOGUDE ANNEKSIOON 1940. AASTA EESTI AJAKIRJANDUSE KÕVERPEEGLIS
  2. ↑ Olaf Esna, Okupatsiooni ajal Pärnus ilmunud lehed, Pärnu Postimees, 05.03.2009
  3. ↑ Anton Vaarandi, „Rahva Hääl" blokeeritud Leningradis. Keel ja Kirjandus, 1962, nr 5, lk 304-308