Rahvastiku kasv

Rahvastiku kasv on Maa elanikkonna arvukuse suurenemine. 2019. aasta seisuga elab maailmas 7,73 miljardit inimest. [1]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvastiku kasv on olnud läbi ajaloo eksponentsiaalne.

Ajalooliste demograafide hinnangul oli meie ajaarvamise alguses rahvaarv umbes 200 miljonit. Kaua aega see suurenes väga aeglaselt 0,04% aastas. 17.–18. sajandil hakkas rahvaarv järsult kasvama. Inimkonnal kulus 200 000 aasta, et jõuda 1 miljardini 1804 aastal. 7 miljardini jõudis inimkond 2011. aastal ja selleks kulus 200 aastat.[2]

Vanadel aegadel inimeste arvu kasvu piirasid haigused, sõjad, näljahädad ja loodusõnnetused. Maakera rahvaarvu kasvu soodustasid aga üleminek tööstusühiskonnale ja elutingimuste paranemine, mille tõttu eluiga pikenes 35 aastalt 70 aastani.[2]

Maailma rahvastiku kasv aastatel 1700–2100

19. sajandi alguseni oli Maal alla ühe miljardi inimese. Pärast Teist maailmasõda on rahvastik kasvanud miljardi võrra iga 12–15 aasta jooksul. Populatsioon on 1970. aastaga võrreldes kahekordistunud. [3]

Rahvaarvu muutumise graafik alates 1800. aastast

Rahvaarvu muutumise ajalugu[2]

Ajavahemik aastates Aasta Inimeste arv, mld
1803 1
127 1927 2
33 1960 3
14 1975 4
13 1987 5
12 1999 6
12 2011 7
12 2024* 8
14 2038* 9
18 2056* 10
33 2088* 11

Rahvastikuteooria ja demograafiline plahvatus

[muuda | muuda lähteteksti]
Inglise demograaf ja majandusteadlane Thomas Robert Malthus

1798. aastal Thomas Robert Malthus (1766–1834) avaldas uurimuse «Essee rahvastiku alustest», milles esitas rahvastiku teooria. Selle kohaselt kasvab rahvaarv geomeetrilises, elatusvahendite hulk aga aritmeetilises progressioonis. Lõpuks see viib rahvaarvu vähenemiseni, sest rahvastikukasv ületab põllumajandusliku tootmise kasvu ning kutsub esile nälga ja sõdu.[4]

Alates 18. sajandist rahvaarv järsult suurenenud ja seda nähtust hakati nimetama demograafiliseks plahvatuseks. Seda soodustasid tööstuslik pööre ja linnastumine. Inimeste töö- ja elutingimused muutusid paremaks. Arenes arstiteadus ja arstiabi muutus kättesaadavamaks. Suremus vähenes, keskmine eluiga pikenes ja sündimus on pika aja jooksul jäänud kõrgemal tasemel.[4]

Robert Malthuse rahvastusteooria graafik

Rahvastiku kasvutempo

[muuda | muuda lähteteksti]

Keskmine aastane rahvastiku  kasvu määr sõltub sündide ja surmade vahest ehk loomulikust iibest ja rändesaldost ehk  riiki sisenevate ja sealt lahkuvate sisserändajate tasakaalust. Määr võib olla positiivne või negatiivne.[5]

Rahvastikukasv riigiti

[muuda | muuda lähteteksti]

2020. aastal maailma elanikkonna jaotus piirkonniti oli järgmine:

Aasias – 59,6%, Aafrikas – 17,2%, Euroopas – 9,6%, Lõuna-Ameerikas – 8,4%, Põhja-Ameerikas – 4,7% ja Okeaanias – 0,5%.[6]

Riigid suurema rahvastikukasvu tempoga[2]

Riik Rahvastikukasv Rahvaarv mln
Niger 3,7% 25,13
Angola 3,16% 33,93
Mali 3,1% 20,86
Somaalia 3,08% 16,36
Kongo DV 3,03% 92,38
Tansaania 2,94% 61,5
Uganda 2,94% 47,12
Sambia 2,89% 18,92
Mosambiik 2,85% 32,16
Senegal 2,72% 17,2

Riigid väiksema rahvastikukasvu tempoga[2]

Riik Rahvastikukasv Rahvaarv mln
Bulgaaria –0,69% 6,9
Ukraina –0,65% 43,47
Horvaatia –0,5% 4,08
Läti –0,5% 1,87
Jaapan –0,44% 126,05
Leedu –0,44% 2,69
Kreeka –0,43% 10,37
Serbia –0,42% 8,7
Rumeenia –0,4% 19,13
Itaalia –0,38% 60,37


Sündimuse muutumine ajas

[muuda | muuda lähteteksti]

Arenenud riikides on toimunud üleminek, mille käigus sündimus on langenud alla rahvastiku taastootmiseks vajaliku hulga. Reljeefseks näiteks on Lõuna-Korea, mis on kõige väiksema sündimusega riik maailmas, kus iga naise kohta sünnib nüüdisajal 1,2 last. [7]

Sündimus kasvab mõnda aega sõltumata sellest, et laste arv naise kohta väheneb, sest viljakasse ikka jõudvate inimeste arv kasvab. Seda nimetatakse momentumiks. Hiljem sündimus langeb isegi siis kui laste arv naise kohta suureneb. Seda nimetatakse negatiivseks momentumiks. Praegu on Maal tervikuna momentum, samas arenenud riikides on juba negatiivne momentum. [8]

Tulevikuvaade on see, et kogu rahvastik jõuab negatiivsesse momentumisse.

Momentum – rahvaarvu muutumise inertsus.

Rahvastikuprognoos

[muuda | muuda lähteteksti]

Demograafiline plahvatus on ajutine ja demograafiline üleminek paljude riikide jaoks on lõppenud.[4]

ÜRO andmete järgi rahvaarv kasvab ka edaspidi, aga aeglasemas tempos ja saavutab 2030. aastal 8,5 miljardit, 2050. aastaks 9,5 miljardit.[9]

Oodatakse, et rahvastiku kasv sisuliselt peatub selle sajandi lõpuks. Aastaks 2100 ennustatakse, et rahvaarv jõuab umbes 11 miljardini, rahvastiku kasv langeb 0,1 protsendini ning rahvaarv hakkab järsult vähenema. [10]

Rahvastiku kasv Aafrikas aastatel 1950–2050

Aafrika on ainus manner, kus on oodata suurt rahvaarvu kasvu kogu sajandi vältel. Eeldatakse, et rahvaarv kasvab 1,3 miljardilt 4,3 miljardini. [11]

Rahvastiku kasvu põhjused

[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvastiku kasvu põhjustab taastootlusest suurem iive. See tähendab, et sündimus naise kohta on suurem kui 2,1 last.

Rahvastiku kasv sõltub nii suremusest, migratsioonist kui ka sünnitusealiste naiste hulgast. [12]

Viljakas eas elanike osakaal riigiti

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Current World population".
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 "World Population Growth (Our World in Data)". Vaadatud 24.05.2022.
  3. ↑ "Population: The numbers".[alaline kõdulink]
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 Mäeltsemees, Sulev (2016). "Geograafia õpik gümnaasiumile, I kursus. Maailma ühiskonnageograafia: rahvastik ja majandus". Avita. Vaadatud 24.05.2022.
  5. ↑ "CIA - The World Factbook". Vaadatud 24.05.2022.
  6. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega :0 on ilma tekstita.
  7. ↑ "World's population is projected to nearly stop growing by the end of the century".
  8. ↑ "Population momentum".
  9. ↑ "Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO)". Vaadatud 24.05.2022.
  10. ↑ "Ennustatakse rahvastiku kasvu pidurdumist".
  11. ↑ "Population by region".
  12. ↑ "Population: the numbers".[alaline kõdulink]