Rahvusvaheline julgeolek koosneb riikide valitsuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, poolt võetavatest meetmetest ühise ellujäämise ja julgeoleku tagamiseks. Kõnealused meetmed hõlmavad sõjalist tegevust ja diplomaatiliste kokkulepete, nagu rahvusvahelised lepingud ja konventsioonid, sõlmimist. Rahvusvaheline ja riiklik julgeolek on alati omavahel seotud. Rahvusvaheline julgeolek on rahvusliku või riikliku julgeoleku ülemaailmseks väljenduseks.
Rahvusvahelisele julgeolekule keskenduvad uuringud kerkisid eraldi uurimisalana esile Teise maailmasõja lõpul, hiljem muutusid need aga rahvusvaheliste suhete alaste uuringute alamdistsipliiniks.[1] Alates 1950. aastatest on rahvusliku julgeoleku alased uuringud on olnud rahvuslike suhete alaste uuringute keskmeks.[2] See hõlmab sellised uuringuid, mida tähistatakse kui "julgeoleku-uuringud", "strateegilised uuringud", "rahu-uuringud" jne.