Rahvusvaheline temperatuuriskaala ehk praktiline temperatuuriskaala on praktilistel kaalutlustel loodud temperatuuri mõõtmise skaala. Esimene praktiline temperatuuriskaala kinnitati 1927. aastal, selle aluseks võeti Celsiuse skaala.
Praegu kehtiv rahvusvaheline praktiline temperatuuriskaala ITS-90 (International Temperature Scale of 1990) võeti vastu 1990. aastal ning see on järjekorras seitsmes.
Rahvusvahelise temperatuuriskaala sisuks on 17 loodusliku etaloniga tagatud püsipunkti (referentspunkti) olemasolu vahemikus 3 K – 1358 K, mis on sobitatud 17 punktis Celsiuse skaalasse. Püsipunktideks on madalatel temperatuuridel gaaside kolmikpunktid ja kõrgetel temperatuuridel metallide sulamistemperatuurid.
Temperatuuriskaala ITS-90 defineerib nii rahvusvahelise kelvini temperatuuri, mille tähis on (ühiku kelvin tähis K) kui ka rahvusvahelise Celsiuse temperatuuri (°C). Ühtlasi seotakse Kelvini ja Celsiuse skaala väärtused omavahel: