See artikkel on sõjandusmõistest; geograafia ja ökoloogia mõiste kohta vaata Rannakaitse (geograafia) |
Rannikukaitse (vananenult ka rannakaitse) on sõjaliste meetmete kogum ranniku akvatooriumi (sealhulgas territoriaalvete) ja rannalähedaste laevateede, rannajoone, sadamate ning rannikul asuvate sõjaliselt oluliste objektide kaitseks akvatooriumilt lähtuvate rünnakute või muu vaenuliku tegevuse eest.
Rannikukaitset teostavad mere- ja maajõu asjakohased üksused, kasutades näiteks raketi-, suurtüki- või torpeedopatareisid, miinitõkkeid, aga ka rannikul asuvaid püsi- või välikindlustusi.[1]
Tänapäevase rannikukaitse teostamise meetodid üldiselt on:
Eestis kasutati enne II maailmasõda rannikukaitses eelkõige suurtükke. Samuti kasutati I maailmasõjas kasutusel olnud Peeter Suure merekindlust[1] ja Kroonlinna kindluse Eesti aladel asuvaid osi.