Rarotonga keel

Rarotonga keel
Kõneldakse Cooki saared, Prantsuse Polüneesia, Uus-Meremaa, Ameerika Ühendriigid
Kokku kõnelejaid ~39 090 [1]
Keelesugulus austroneesia keeled
 Kesk-Ida-Austroneesia keeled
  polüneesia keeled
   rarotonga keel
Ametlik staatus
Ametlik keel Cooki saared
Keelekoodid
ISO 639-1 rar[1] – rarotonga keel
ISO 639-2 pnh[2] – Tongareva (Penrhyni) dialekt
ISO 639-3 rkh[3] – Rakahanga-Manihiki dialekt

Rarotonga ehk Cooki maoori keel on austroneesia keelkonda kuuluv polüneesia keel. Tegemist on Cooki saarte ametliku keelega, teiseks ametlikuks keeleks on inglise keel.[4] Lisaks räägitakse veel pukapuka ja rakahanga-manihiki keelt.[4]. Cooki maoori keeles võib eristada viit dialekti: Tongareva, Rakahanga-Manihiki, Ngaputoru, Aitutaki ja Mangaia. Rarotonga keel ning selle murded on lähedas suguluses tahiti ja Uus-Meremaa maoori keelega, pukapuka keel aga samoa keelega.[5]
Rarotonga keele kõnelejaid on kokku 39 090, neist 13 100 Cooki saartel: 2035 Aitutaki, 481 Atiu, 573 Mangaia, 307 Mauke ja 189 Mitiaro saarel (2011. aasta loendus).[1] Kõnelejate arv väheneb kiiresti.[1] Rarotonga keel sarnaneb tuamotu, havai, mangareva ja markii keelega.[1]

Tähestik

[muuda | muuda lähteteksti]
A a (‘a, ā, ‘ā) E e (’e, ē, ’ē) Ŋ ŋ I i (’i, ī, ’ī ) K k M m N n O o (‘o, ō, ’ō) P p R r T t U u (‘u, ū, ‘ū) V v

Rarotonga keeles on 5 vokaali: a, e, i, o, u. Nende viie vokaali pikka hääldust kirjutatakse ülakriipsu ehk makroniga: ā, ē, ī, ō, ū. Peamisi konsonanthäälikuid on 9: ŋ(ng), m, n, p, t, k, ɾ, v, ʔ. (Lisaks f, mis on kasutusel vaid Manihiki saarel, s, mis on kasutusel Penrhyni atollil, ja h, mis on kasutusel mõlemas nimetatud paigas.)[5] (Vrd: eesti keeles on 26 kvalitatiivselt erinevat segmentaalfoneemi: 9 vokaali ja 17 konsonanti.)
Tuleb meeles pidada, et helilist velaarset nasaali ŋ(ng) hääldatakse keeleselja ja pehme suulae vahel.[6]
Kuigi rarotonga keeles on kasutusel makron (pikenduskriips tähe peal) ja kõrisulghäälik (ʔ/‘), ei kasuta keele kõnelejad neid diakriitilisi märke mitteformaalses kirjas.[5]

Foneetika

[muuda | muuda lähteteksti]

Konsonandid

[muuda | muuda lähteteksti]
Moodustusviis Moodustuskoht

 Huuled Hambasombud Pehme suulagi Kõriõõs
Nasaalid m n ŋ
Klusiilid p t k ʔ
Tremulandid ɾ
Frikatiivid f1 v s2 h3
  1. Ainult Manihikis.
  2. Ainult Penrhynis.
  3. Ainult Manihikis ja Penrhynis.

Vokaalid

[muuda | muuda lähteteksti]
Eesvokaalid Keskvokaalid Tagavokaalid
Kõrged vokaalid i iː u uː
Keskkõrged vokaalid e eː o oː
Madalad vokaalid a aː

Numbrid

[muuda | muuda lähteteksti]
1 ta‘i
2 rua
3 toru
4 ‘ā
5 rima
6 ono
7 ‘itu
8 varu
9 iva
10 ta‘i nga‘uru

[7]

Süntaks

[muuda | muuda lähteteksti]

Rarotonga keeles on kasutusel sõnajärjetüüp VSO (verb – subjekt – objekt).[5]

Grammatilised kategooriad

[muuda | muuda lähteteksti]

Substantiivide grammatilised kategooriad

[muuda | muuda lähteteksti]

Geenus

[muuda | muuda lähteteksti]

Rarotonga keeles on enamasti sugu vaid elusolenditel (on siiski erandeid mõne taime osas, nt kastan). Osade nimisõnade puhul pole soo märkimine vajalik, kuna sõna ise juba viitab soole (nt ake – ema, tamaine – tütar). Sõnad, mis ei viita soole, vajavad tähistajaid tane või vaine, kui on tegemist inimestega, ning ua või toa, kui on tegemist loomadega.[8]
Näiteks:

  • väimees – unonga tane,
  • täkk – oroenua toa.

Arv (ainsus/mitmus)

[muuda | muuda lähteteksti]

Mitmuse tähistamiseks kasutatakse peamiselt sõnu au ja aronga (harvem nga, puke ja etai), mis kirjutatakse substantiivi ette. Teatud juhtudel kasutatakse ka sõna tini (nt mehed – tangata tini), mis paigutatakse substantiivi taha. Vahel märgitakse mitmust reduplikatsiooni abil.[8]

Näiteks:

  • rakau nui – suur puu,
  • rakau nunui – suured puud.

Määratus

[muuda | muuda lähteteksti]

Rarotonga keeles on definiitsed artiklid te (ingl k the) ja taua (that) ja indefiniitsed artiklid e (a) ja tetai (one).[8]

Kääne ehk kaasus

[muuda | muuda lähteteksti]

Rarotonga keeles on 6 käänet (vrd: eesti keeles 14) ja nende tähistamiseks kasutatakse eessõnu (sõna ise ei muutu).[8]

Näiteks: te akava – kohtunik

Kääne Singular Pluural
Nominatiiv te akava te au akava
Genitiiv (kelle? mille?) no te akava no te au akava
Daativ (kellele? millele?) ki te akava ki te au akava
Akusatiiv (keda? mida?) i te akava i te au akava
Vokatiiv (ingl k o judge!) e te akava e! e te au akava e!
Ablatiiv (ingl k by...) e te akava e te au akava

No, na, to ja ta on kõik genitiivi tähistajad.[8]

Adjektiivide grammatilised kategooriad

[muuda | muuda lähteteksti]

Enamasti kirjutatakse adjektiiv substantiivi järgi, kuid on ka erandeid, nt numbrid (üks mees – tangata okotai).[9]

Võrdlus

[muuda | muuda lähteteksti]

Võrdlusastmeid moodustatakse partiklite lisamise abil. Nt: lühike, lühem, kõige lühem – poto, a poto o, poto rava.[8]

Verbide grammatilised kategooriad

[muuda | muuda lähteteksti]

Aeg

[muuda | muuda lähteteksti]
  • minevik
  • olevik
  • tulevik

Isik

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1. (inklusiivne ja eksklusiivne)
  • 2.
  • 3.

Kõneviis

[muuda | muuda lähteteksti]

(Vrd: eesti keeles viis kõneviisi: indikatiiv, imperatiiv, konditsionaal, kvotatiiv ja jussiiv.)

Tegumood

[muuda | muuda lähteteksti]

Aspekt

[muuda | muuda lähteteksti]
  • perfektiivne/imperfektiivne
  • progressiivne (jätkuv tegevus)
  • habituaalne (harjumust või viisi väljendav)
  • inhoatiivne (algust väljendav)

Kõneliik

[muuda | muuda lähteteksti]
  • jaatav/eitav

[5]

Pronoomenid

[muuda | muuda lähteteksti]

Rarotonga keeles on kuut liiki asesõnu: isikulised, relatiivsed, adjektiivsed, interrogatiivsed, demonstratiivsed ja indefiniitsed.[9]

Isikulised asesõnad

[muuda | muuda lähteteksti]
Isik Singular Duaal Pluural
1. (inklusiivne) au tāua tātou1
1. (eksklusiivne) māua mātou2
2. koe kōrua kōtou
3. aia rāua rātou
  1. teie (2 ja enam) ja mina,
  2. nemad ja mina.

[5]

Keelenäide

[muuda | muuda lähteteksti]

Kua ‘anga‘ia tē reira ‘are ‘ei ngā‘i ‘akapū‘anga nō te tangata i te tuātau ‘uri‘ia.
See maja oli ehitatud nii, et inimestel oleks kuhugi orkaanihooajal varjuda.[10]

Kirjaviis

[muuda | muuda lähteteksti]

Rarotonga keeles kasutatakse ladina kirjaviisi.[1]

Huvitavat

[muuda | muuda lähteteksti]

Reduplikatsioon

[muuda | muuda lähteteksti]

Üheks huvitavaks morfoloogiliseks protsessiks rarotonga keeles on reduplikatsioon. Selle abil saab tähistada verbide intensiivsemat või korduvat olemust. Nt aere – aaere (jalutama – ringi jalutama), akara – akara-kara (vaatama – mitu korda vaatama), iro – iroiro (keerutama – keerlema), tanu – tatanu/tanutanu (istutama – kultiveerima) jne.[11]

Piibli tõlge

[muuda | muuda lähteteksti]

Rarotonga keeles avaldati piibel (Te Bibilia Tapu Ra: Koia te Koreromotu Taito e te Koreromotu Ou) 1888. aastal.[1][12]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 "Ethnologue. Rarotongan". Vaadatud 17. novembril 2013.
  2. ↑ "Ethnologue. Penrhyn". Vaadatud 19. novembril 2013.
  3. ↑ "Ethnologue. Rakahanga-Manihiki". Vaadatud 19. novembril 2013.
  4. ↑ 4,0 4,1 "Wikipedia. Cook Islands". Vaadatud 17. novembril 2013.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 "Wikipedia. Cook Islands Māori". Vaadatud 17. novembril 2013.
  6. ↑ "Free Online Dictionary of Rarotongan & Cook Islands Māori". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. oktoober 2013. Vaadatud 17. novembril 2013.
  7. ↑ Crown, ed. I-E-KO-KO! An Introduction to Cook Islands Maori, Learning Media Limited, Wellington, 2008. Lk 73.
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 8,5 "Aaron Buzacott. Te akataka reo Rarotonga ehk Rarotongan and English grammar. Mission Press, 1854. Lk 3, 7–11". Vaadatud 17. novembril 2013.
  9. ↑ 9,0 9,1 "Aaron Buzacott. Te akataka reo Rarotonga ehk Rarotongan and English grammar. Mission Press, 1854. Lk 13–14". Vaadatud 17. novembril 2013.
  10. ↑ "Mangaian Dictionary. Dictionary of Cook Islands Languages". Vaadatud 17. novembril 2013.
  11. ↑ "Aaron Buzacott. Te akataka reo Rarotonga ehk Rarotongan and English grammar. Mission Press, 1854. Lk 34–36". Vaadatud 17. novembril 2013.
  12. ↑ "National Library of Australia. Catalogue". Vaadatud 17. novembril 2013.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]