Rasu on nahanäärmete rasvataoline nõre.
Juuste all asuvad juuksekraatrid ja selle all rasunäärmed, mis toodavad rasu. Rasu kaitseb peanahka soovimatute välismõjutuste eest, näiteks bakterite eest, ja aitab juuksekarval oma pesast välja tulla. Samuti vähendab see veekadu naha pinnalt, seega on rasu tekkimine peanahale normaalne ja kasulik.[1]
Androgeenid ehk suguhormoonid stimuleerivad rasu tootmist ning tootmine suureneb puberteedieas meestel kuni viis korda. Naistel tekib rasu üks nädal enne menstruatsiooni. Pärast menopausi väheneb naistel rasu tootmine.[1]
Üleliigse rasu tekkimisel on erinevad põhjused. See võib tekkida stressist, hormonaalsetest häiretest, ülekaalust ja ka valest toitumisest. Ka välised tegurid, näiteks juuksepesu kuuma veega, igapäevane juuksepesu, hooldamine "kaks ühes" vahenditega ja föönitamine liiga peanaha lähedalt, mõjutavad rasu tekkimist. Kui rasu tekib pähe väga palju ja see hakkab kogunema, tekib rasust koorik, mida nimetatakse seborröaks.[1]