Raudkärblased
| Raudkärblased | |
|---|---|
 Stenepteryx hirundinis | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Klass |
Putukad Insecta |
| Selts |
Kahetiivalised Diptera |
| Alamselts |
Kärbselised Brachycera |
| Sugukond |
Raudkärblased Hippoboscidae |
Raudkärblased (Hippoboscidae) on väike, umbes sjast liigist koosnev sugukond kitsalt spetsialiseerunud imetajate ja lindude ektoparasiite. Eestis kohatavaid raudkärblaste liike on kümmekond.
Raudkärblase keha on lai ja lame, tiivad on tihedalt keha vastu surutud või puuduvad hoopis. Kehakatted on raudkärblastel väga tugevad. Pikad hambuliste küünistega varustatud jalad aitavad putukal liibuda kindlalt karvadesse, sulestikku või nahale, et seal siis verd imeda. Raudkärblased toituvad ainult peremehe verest. Vastsejärk on raudkärblastel praktiliselt olematu, vastne teeb kogu arengu läbi emaslooma kehas ja nukkub kohe pärast sünnitamist. Vastsed sünnivad ükshaaval, seetõttu pole raudkärbeste viljakus eriti suur.
Lindudel parasiteerivad liigid võivad edukalt elada mitmel linnuliigil, imetajatel elavad liigid aga on tavaliselt monofaagsed. Nii elab hobuse-raudkärbes (Hippobosca equina) ainult hobustel, lamba-raudkärbes (Melophagus ovinus) vaid lammastel. Raudkärblaste hulka kuulub ka põdrakärbes (Lipoptena cervi), keda võib eriti suve lõpul Eesti metsades palju kohata.