Red Wing Shoes on Ameerika Ühendriikide ettevõte, mis on spetsialiseerunud käsitööna valminud tööjalatsite tootmisele.
Saksamaalt Ameerikasse immigreerunud Charles H. Beckman asutas ettevõtte 1905. aastal Red Wingi linnas Minnesota osariigis. Põhjuseks oli see, et Beckman nägi, et selles linnas oli puudus korralikest töösaabastest. [1]
1905. aastal asutas ettevõtte kingakaupmehest Charles H. Beckman koostöös 15 investoriga. Ettevõte alustas tootmist efektiivsemalt kui teised sama valdkonna ärid. Ettevõte tootis 150 paari saapaid kümne tunniga. Firma valis oma sihtrühmaks inimesed, kes töötasid kas põllunduses, raudteel, kaevanduses, metsatööstuses või seppadena. Nende äri nutikus seisnes selles, et oma sihtrühmaks valiti töölisklass, mille tõttu kasvas nende populaarsus inimeste seas väga kiiresti. Selle tõttu hakkas ettevõte pakkuma oma saapaid erinevates suurustes ja erineva laiusega. Aastaks 1909 hakati tootma saapaid nii, et kasutati nahariba, mis ühendas saapa talla ja -pealse osa, mille tõttu paranes saapa mugavus ja vastupidavus. Seepärast muutus ettevõte veelgi populaarsemaks töölisklassi seas, eriti nende inimeste seas, kes töötasid põllunduses. Vähem kui kümne aastaga suurenes nende saabaste nõudlus niivõrd, et ettevõte pidi kolima neljakorruselisesse tehasehoonesse ning seetõttu suurenes nende tootmine 150 paarilt 500 paarile.[2]
1912. aastaks täiendati saabaste mudelivalikut. Eriti populaarseks sai mudel Chief, mida kutsuti inimeste seas põllumeeste saapaks. Selle mudeli tõttu tugevnes kaubamärgi suhe põllumeestega, mille tõttu saadi endale rohkem lojaalseid kliente.[2]
Esimese maailmasõja algusega nähti võimalust toota saapaid sõjaväelastele ning suunati oma fookus sellele. Esimese maailmasõja ajal lahkusid ettevõtte meestöötajad oma riigi eest võitlema. Ent Red Wing pidi endiselt täitma riigi ees kohustust toota sõjaväelastele saapaid ning sestap kutsuti tehasesse tööle naised, kes lõid siiani kuulsa Pershing Boot mudeli.[3] Mudeli tähtsus seisnes selles, et see ei lasknud niiskust läbi. See oli väga oluline faktor esimese maailmasõja ajal, kuna pikaajaline kokkupuude külma ja rõskusega võis viia jala või jalgade kaotamiseni. Sõjaväelastele toodeti saapaid ka teise maailmasõja ajal. Kuigi Red Wing sõjaväelastele saapaid enam ei valmista, on nad ikka suurim naha tarnija ettevõtetele, kes valmistavad sõjaväelastele saapaid. Pärast esimest maailmasõda tuldi välja järjekordse innovaatilise tootega, milleks olid õlikindlad saapad. Neid hakati hüüdma õlikuningaks. Samal ajal tehti saapaid ratsutamiseks, mis olid mõeldud eliitklassile. Pärast 1921. aastat hakati saabaste valmistamisel kasutama kummist taldu, mis tegid saapad vastupidavamaks, aga samal aja viis tootmiskulud madalamaks, mis tähendas, et 1930. aastate suur majanduskriis neid ei puudutanud.[3]
Suure depressiooni aja otsustas ettevõte töölisklassile vastu tulla ning langetas oma saabaste hinda. Näiteks müüsid nad mudelit 99 hinnaga 99 senti. Odava hinna tõttu jätkasid inimesed Red Wingi saabaste ostmist. Teise maailmasõja ajal aitasid riigiga sõlmitud lepped Red Wingi majandusolukorda parandada ja nii saadi pärast sõja lõppu laieneda väljapoole Ameerikat.[3]
1952. aastal teenis Red Wing ettevõte ajaloo suurima kasumi. Sellel on mitu põhjust. Esiteks toimus 1940. aastate lõpus juhtkonna vahetus ja nende uuendused toimisid. Samuti suutis Red Wing rahuldada aastate jooksul kasvanud nõudlust matkasaabaste vastu. Lisaks sellele omandati kaks Ameerika matkasaabaste tootmisega tegelevat ettevõtet ja täiustati nende mudeleid. 1950. aastatel tõusis Red Wing üheks suurimaks ettevõtteks Ameerika jalanõude turul. 1960. aastatel avas Red Wing uue tehase ning järgnenud aastad möödusid ettevõte jaoks rahulikult. Nimelt ei tekkinud neil rahalisi raskusi, kuigi 1970. aastat olid paljude Ameerika jalatsitootjate jaoks keerulised. Järgmised suured muutused toimusid 1980. aastatel. Inimeste arv teenindussektoris kasvas järk-järgult ning Red Wing otsustas keskenduda sellele turusegmendile. Seetõttu muutsid nad oma motot, mis varem oli “töösaapad”, uueks motoks valiti “saapad töö jaoks”. Lisaks tehti suur tehing ettevõte ajaloos, kui 1987. aastal omandati S.B. Foot Tanning Company, mis tegeleb naha tootmisega.[3]
Tänapäeval on Red Wingil neli brändi[2]:
60% ettevõtte toodangust toodetakse Ameerikas. Väljaspool Ameerikat toodetakse põhiliselt WORXi ja Vasque'i brändi. 2008. aastal loodi Red Wing Heritage, mis keskendub ettevõte ajalooliste saapamudelite tootmisele nii, nagu seda tehti vanasti. Samuti kasutatakse jalanõude valmistamiseks samu vanu masinaid, mis ettevõte soetas 1920. aastal.[2]
Iron Rangeri mudel loodi esialgu rauamaagi kaevuritele. Selle saapa eripäraks oli see, et see on valmistatud õli hülgavast nahast. Ettevõte lisas saabastele kinnisenagad, et inimesed saaksid saapapaelad kiiresti kinni siduda. Lisaks oli saapa nina kaetud topeltnahast. Iron Ranger on siiani üks suurema läbimüügiga mudel Red Wingi kollektsioonis.[3]
Seda mudelit toodetakse kahes variandis. Esimene mudel on kuue tolli ja teine kaheksa tolli pikkune. See mudel loodi 1950. aastatel tehasetööliste jaoks.[3]
Pecos oli nõutud mudel Lääne-Ameerika töömeeste seas. See loodi esialgu alternatiiviks klassikalistele kauboisaabastele. Esmasel väljalaskmisel peeti seda peenemaks variandiks kauboisaabaste valikus.[3]