Referent

Referent ehk viidatav on isik või objekt, millele viitab keeleline väljend või muu sümbol. Näiteks lauses Liisa nägi mind on sõna Liisa referent konkreetne isik, kellest räägitakse ja kelle nimi on Liisa, sõna mind referent on aga isik, kes lause ütleb.

Kaht väljendit, mis viitavad samale referendile, peetakse kaasviiteliseks. Näiteks lauses Mart vaatas tema lähedale istunud kassi on nimisõna Mart ja asesõna tema kaasviitelised, kuna mõlemad viitavad samale isikule (Mart).

Etümoloogia ja tähendused

Diakrooniliselt ehk ajalooliselt võib sõna referent pärineda ladinakeelsest sõnast referentem, mis on verbi referre ("tagasi kandma", vt ka referent(ence) etümoloogiat) oleviku akusatiivne vorm. Sünkroonselt analüüsituna on tegemist sufiksi -ent lisamisega verbile refer teiste selle sufiksiga ingliskeelsete sõnade eeskujul. Merriam-Websteri sõnaraamatus on referent määratletud kui "see, mis viitab või millele viidatakse; eriti: asi, mida sümbol (sõna või märgina) tähistab". ^[1]

Sõna referent varaseim kirjapandud tähendus (aastast 1844, Oxfordi inglise sõnaraamatus) on "see, kellele viidatakse või kellega suheldakse". Hilisem tähendus on "teisele sõnale viitav sõna"; Oxfordi sõnaraamat annab aga sellise kasutuse illustreerimiseks ainult ühe tsitaadi, mis pärineb aastast 1899 ja räägib seost väljendavatest "viitsõnadest või referentidest". Järgmine tähendus, mis näib vastanduvat nii eelmisele kui ka võimalikule etümoloogilisele päritolule, on siiski kujunenud peamiseks: "see, millele miski [eriti sõna või väljend] viitab". Sellist tähendust kasutasid esmakordselt Ogden ja Richards teoses The Meaning of Meaning (1923; vt allpool); Oxfordi sõnaraamat loetleb ka arvukalt näiteid sõna referent sellise kasutuse kohta.

Loogikas kasutatakse mõnikord referenti nimetamaks üht kahest relatsioonis osalevast objektist, teist nimetatakse relatumiks. ^[2]

Keeleteadus ja filosoofia

Tähenduse kolmnurk, Ogdeni ja Richardsi teosest The Meaning of Meaning .

Semantikas, semiootikas ja viiteteoorias eristatakse referenti ehk viidatavat ja viidet. Viide on suhe sümboli või märgi ja sõna vahel; referent on tähistatav objekt. Referent võib olla isik või objekt või midagi abstraktsemat, näiteks tegevuste kogum.^{[3] [4]}

Semantiliselt võib referendiks olla ka mõte või kujuteldav objekt. Referendile viitamiseks kasutatakse erinevaid keelelisi väljendeid ehk viitevahendeid: nimisõnu (laps, koer, õun), fraase (see punane maja, eelmisel aastal), adverbe või isegi verbivorme. Pikemas tekstis samale referendile viitavad erinevad viitevahendid moodustavad viiteahela. Kuna kuulajal tekib referendist kõneleja viidete järgi teatud ettekujutus, võib referente pidada mitte konkreetseteks objektideks, vaid hoopis meie kujutlusteks neist objektidest. Selle järgi tekivad ja muutuvad referendid vestluse käigus.^[5]

1923. aastal käsitlesid viiteid ja referente Cambridge'i akadeemikud C. K. Ogden ja I. A. Richards teoses "The Meaning of Meaning". Ogden juhtis tähelepanu sellele, et viitamine on psühholoogiline protsess ja referendid ise võivad olla psühholoogilised ehk eksisteerida viitaja kujutluses, mitte tingimata reaalses maailmas.^[6] Sellist fenomeni käsitleb ka viitamise ebaõnnestumise teooria.

Süntaksiga tegelevad keeleteadlased on uurinud kaasviitelisi väljendeid, eriti seoses Noam Chomsky valitsus- ja sidumisteooria (GBT) esile kerkimisega 1980. aastatel. Sidumisteooria uurib kaasviiteliste nimisõnafraaside ja asesõnade võimalikke süntaktilisi positsioone. Püütakse seletada nähtust, mis on tavalisem inglise keeles, kuid mis eesti keeles võiks välja näha selline:

• Mari kuivatas end, sest ta oli märjaks saanud.
• Ta kuivatas end, sest Mari oli märjaks saanud.

Esimeses lauses võib sõnadel Mari ja ta olla sama referent (ta võib viidata Marile), kuid teises lauses pole see tavaliselt võimalik.

Arvutitehnika

Viited ja referendid on olulised ka andmetöötluses ja programmeerimises.^[7] Viited mängivad rolli näiteks Perli programmeerimiskeeles, funktsiooni ref kasutatakse objekti referendi tüübi leidmiseks.^[8]

Viited

1. "Referent – Definition and More from the Free Merriam-Webster Dictionary". merriam-webster.com. Vaadatud 17. augustil 2012.
2. Oxford English Dictionary, Second Edition (1989), entry for referent.
3. Hildegard E. Peplau, Interpersonal Relations in Nursing: A Conceptual Frame ... (2004), p. 289: "Each concept or word has both a referent and a reference. The word is the symbol; the reference is its meaning held in the mind of its user; and the referent is the actions or ob}ect the symbol signified."
4. David M. Miller, The net of Hephaestus: A study of modern criticism (1971): "... then, the general quality of 'dogness' suggested by the recurrence of similar sense perceptions is abstracted and stored in the memory. We now have a Referent and a Reference. Next, a symbol is constructed: visual and linguistic."
5. Pajusalu, Renate, Helen Hint, Maria Reile, Piia Taremaa (aprill 2020). "Eesti keele viitevahendid kirjeldustes ja jutustustes". Keel ja Kirjandus. 63 (4): 313–335.
6. Correspondence from C. K. Ogden to Whately Carington, quoted in C. K. Ogden and Linguistics, Psychology Press, 1994, vol. 1, p. xxiii: "A 'reference' and a 'referent' are parts of a sign or symbol situation [...] 'Visualizing', as such, is not relevant. References are always 'psychological' in a sign or symbol situation; referents may be psychological, i.e., in the order of the referrer's imaginings; ..."
7. Ėduard Viktorovich Popov Talking with computers in natural language - 1986 - 305 pages - The problem of correspondence between a referent and a reference can also be expressed using descriptions. This can be done as follows: When entities are encountered in a text, an understanding system (either human being or computer) ...
8. ref, perldoc.perl.org