Reichsarbeitsdienst
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Märts 2022) |
Reichsarbeitsdienst (RAD, 'riigi tööteenistus') oli ühendus, milles pidi pooleaastase riigitööteenistuse läbima iga Saksa noor enne sõjaväkke astumist. Teise maailmasõja ajal täitis RAD peamiselt Saksa Wehrmachti tööjõuvajadusi. RAD-i liikmed olid riigis klassifitseeritud kui Wehrmachtsgefolge ('Relvajõudude abilised'). Nende osutatud abi sõjaväele oli nii suur, et RAD-i kuuluvatele inimestele laienes ka Genfi konventsiooni kaitse.
RAD moodustati 1934. aasta juulis ametliku tööjõusuunamiskeskusena, kuhu ühendati mitmed 1920. aastatel loodud tööorganisatsioonid. RAD-i liikmed töötasid mitmesugustel ehitustöödel nii sõjalistes, põllumajanduslikes kui ka tsiviilprojektides. Ühenduse kogu eksisteerimisajal juhtis seda Konstantin Hierl. Rõhutati, et tööteenistus õpetab noortele distsipliini, kogemusi iseseisvaks eluks ja suhtlemist eakaaslastega kõigist ühiskonna kihtidest.
RAD oli jaotatud kaheks erinevaks sektsiooniks, Reichsarbeitsdienst Männer (RAD/M) meestele ja Reichsarbeitdienst der weiblichen Jugend (RAD/wJ) naistele.
1935. aasta 26. juunil võeti Saksamaal vastu tööteenistusseadus, mille järgi kogu Reichi territooriumil oli tööteenistus kohustuslik. Alates 1935. aasta 26. juunist kõik Saksamaa 17–25-aastased noormehed teenima kuus kuud Tööteenistuses.
„Riigitööteenistuse looja Konstantin Hierl ütles ühel koosolekul 1933. aastal järgmised sõnad: "Tööteenistuse idee on küll uue aja iseloomustavamaid väljendusi, on liikumise alguseks, mis oma püüetega, oma töö mõtte käsitamisega, oma kokkukuuluvuses maaga seisab teravaimas vastuolus kaduva liberalistliku ajastu vaimuga, millele juutlus on andmas üha suuremal määral oma ilmet.
Liberalistlik maailmavaade näeb töös ainult vahendit sihi saavutamiseks, rahateenimiseks, enam või vähem hädatarvilikku pahet. Targimaks loetakse seda, kes mõistab paremini teisi enese heaks töötada lasta ja võimalikult vähese isikliku tööga võimalikult palju raha teenida. Rahvussotsialistlikul Saksamaal on töö peamiseks elu sihiks. Inimese elu koosneb tööst ja võitlusest, tööst, kuna miski meie olemasolule hädavajaline ei kuku meile sülle tööta ja võitlusest, kuna saavutatut peab säilitama, kaitsma ja suurendama. Selline on eluseadus.
Liberalistlik seisukoht väärtustas tööd selle järgi, millist tulu ta üksikisikule võimaldas. Rahvussotsialism hindab tööd ainuüksi selle väärtuse järgi rahvaühiskonnale."“
– Konstantin Hierl[1]
Tööteenistusest sai Teise maailmasõja algusega Saksa sõjaväe toetaja nii insenertehnilise ehituse kui ka muude sõjaväeobjektide püstitamisel. Tööteenistusüksused jagati kuni 2000-mehelisteks rügementideks. Need jagunesid kolmeks tööpataljoniks, mis omakorda jagunesid neljaks töökompaniiks.
Tööteenistustuslaste hooleks jäeti kaitseehitiste püstitamine, teede korrashoid ja remont, sõjalennuväljade ehitamine, sõjaväemoona kohaletoomine jne. 1943. aastal relvastati tööteenistus ning muudeti sõjaväestatud teenistuseks. Lisaks põhiülesannetele tuli tööteenistustuslastel hakata tegelema miinide paigaldamisega rindelõikudel, keeruliste fortifikatsiooniobjektide püstitamisega. 1944. aastast hakati tööteenistustuslastest moodustama ka tankitõrjeüksusi. Ülesannete hulka kuulusid ka pommirünnakute tagajärgede likvideerimine, blindaažide ehitamine ja kaevikute kaevamised ning nendele ülesannetele lisandusid ka õhutõrjeülesanded.
Eestlased Riigitööteenistuses
[muuda | muuda lähteteksti]1941–1944 läbis Saksa Riigitööteenistuse umbes 1000 noormeest ja 100 neidu. Saksa noortele oli Riigitööteenistuse läbimine kohustuslik. Okupeeritud Eesti abiturientidel tuli enne ülikooli astumist läbida kas pooleaastane sõjaväeteenistus või aastane riigitööteenistus. Okupeeritud alade noortele (sh eestlastele) oli see formaalselt vabatahtlik, kuid ilma Riigitööteenistust läbimata oli võimatu edasi ülikooli astuda. Nii oli Riigitööteenistusse astumine oma olemuselt sunnitud käik. Sellega liituti ka puhtalt seiklushimust[2].
Riigitööteenistuse 1943. ja 1944. aastakäigu poisid viidi automaatselt üle sõjaväkke; tüdrukud peamiselt õppima sõjaõdedeks.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Meie vabatahtlikud riigi-tööteenistuses. 1942.
- ↑ Ilmus koguteos eestlastest Saksa riigitööteenistuses, www.eesti.ca, 21 Apr 2006
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Labida ja relvaga. Eestlastest tööl ja võitluses II maailmasõjas. Koostanud Lembit Kosenkranius, ISBN 9949406501