See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Reinhard Gehlen (3. aprill 1902 Erfurt Saksamaa – 8. juuni 1979 Saksamaa LV) oli Saksamaa sõjaväelane (kindralleitnant) ja Saksamaa Liitvabariigi riigiametnik, Saksamaa LV välisluureteenistuse Bundesnachrichtendienst esimene president.
Reinhard Gehlen oli pärit sõjaväelase perekonnast, tema isa oli suurtükiväeohvitser.
Pärast kooli lõppu 1920. aastal asus ka Reinhard teenima kursandina suurtükiväkke ning teenis kuni 1935. aastani mitmesugustes riviväeosades.
1935. aastal viidi ta üle Saksa maavägede staapi, staabiametikohtadel võttis osa Saksamaa alustatud sõjategevusest Poola ja Prantsusmaa vastu.
Alates 1942. aastast oli ta Saksa sõjaväe Wehrmachti Maavägede Kindralstaabi 12. osakonna, luureosakonna, mille töö oli suunatud NSV Liidu Punaarmee vastu (millest ka osakonna nimetus Võõrriikide armeed Idas) ülem ning tegeles Punaarmee vastu suunatud sõjalise taktikalise ja operatiivse teabehanketegevusega.
1945. aasta 10. aprillil vabastas Saksa Kolmanda Riigi sõjajõudude ülemjuhataja Adolf Hitler Reinhard Gehleni tema ametikohalt ning määras sellele kohale Gerhard Wesseli.
1945. aastal enne Teise maailmasõja lõppu kogus ta oma osakonna ja alluvate poolt sõja jooksul hangitud NSV Liidu ja tema sõjaväe kohta käivad andmed ning peitis neid Baierimaale, kus ootas ära ka Ameerika okupatsiooniväed, kellele pakkus oma teeneid ja teadmisi NSV Liidu vastases luuretegevuses.
Pärast lühiajalist viibimist sõjavangilaagris toimetati Gehlen ja tema lähimad kaastöölised Ameerika Ühendriikidesse, kus peetud läbirääkimiste tulemusena moodustati 1947. aastal Reinhard Gehleni juhtimisel Ameerika Ühendriikide valitsuse finantseeritav ja USA sõjaväelase James H. Critchfieldi kontrollitav poollegaalne/mitteriiklik luureorganisatsioon Gehleni organisatsioon, mille töötajatest suur osa oli endised Saksa riigi sõjaväeluure ja Riigi Julgeoleku Peaameti spetsialistid ja kaadriohvitserid[1].