Retinoidid
Retinoidid on A-vitamiini looduslikud ja sünteetilised vormid.
Vitamiinsed (inimorganismis vitamiinina toimivad) vormid on järgmised:
- retinool
- retinaal
- retinooli estrid (retinüülpalmitaat ja retinüülatsetaat)
- retineenhape
- 3,4-didehüdroretinool
Saamine ja depood
[muuda | muuda lähteteksti]Inimorganism saab A-vitamiini järgmiselt.
Toidus olevatest taimsetest karotenoididest (A-vitamiini eelühendid ehk provitamiinid) 30–60% imendub sapphapetega konjugeerunult peensoole ülaosas ja lõhustub limaskesta rakkudes karoteeni dioksügenaasi toimel: beetakarotenoidist tekib kaks retinoolimolekuli ning alfa- ja gammakaroteenist üks molekul.
Osa imendunud karotenoide pakitakse külomikronitesse ning kasutatakse ära vere lipoproteiinide ja biomembraanide ehituses ning akumuleeritakse tagavaraks maksa. Osa neist jääb imendumata ja väljutatakse.
Toidu loomsed retinüülestrid hüdrolüüsuvad peensooles retinooliks ja vabaks rasvhappeks. 3,4-didehüdroretinool tekib retinooli dehüdrogeenimisel.
Enterotsüütidesse imendunud ja neis tekkiv A-vitamiin esterifitseerub enterotsüütides retinüülestriteks, mis viiakse jäänukkülomikronite abil maksa, kus nad deponeeruvad. 85–90% inimese A-vitamiini varudest paikneb retinüülpalmitaadina maksas. A-vitamiin deponeerub ka rasvkoes, kopsudes, neerudes, silma võrkkestas ja retineenhappena luukoes. Transportimaks retinooli maksast mujale retinüülestrid hüdrolüüsitakse ja retinool transporditakse plasma retinooli siduva valgu (RBP) abil kudedesse. Kompleks RBP-retinool võetakse rakkudesse retseptorite abil. Rakkudes võib retinool oksüdeeruda retinaaliks ja viimane retineenhappeks. A-vitamiin eritub organismist glükuroonhappega konjugeeritult peamiselt sapiga.
A-vitamiini imendumist häirivad mao alahappesus, liigne raud, liigne alkohol, kohv, mineraalõlid, prednisoloon, kortisoon, sapphappeid siduvad ravimid, kestev raske füüsiline koormus jne.
Imendumist ja mobilisatsiooni soodustavad kaltsium ja tsink.
Taimsed saadused varustavad organismi karotenoididega. Kui toitumine on ratsionaalne, siis annavad nad väga vajaliku panuse A-vitamiini vajaduse rahuldamiseks. Meeles tuleks pidada ka seda, et kuigi karotenoidid pole väikestes kogustes toksilised, võivad nad organismis kuhjuda. Väikelaste kollane nahk porgandimahlaga üle toites on selle sümptomiks. Kuhjunud hulgas pole karotenoidid kindlasti kahjutud.
A-vitamiini saadakse vaid loomsetest allikatest: kalamaksast, kalaõlist, loomamaksast, võist ja muudest piimasaadustest.
Karotenoidide allikad on keedetud porgand, keedetud spinat, keedetud kõrvits, keedetud lehtkapsas, melon, aprikoosid jt.
Biofunktsioonid
[muuda | muuda lähteteksti]A-vitamiini erinevatest vormidest sõltuvad järgmised füsioloogilised funktsioonid:
- Nägemisprotsess (selle fotokeemiline alus) – retinaal.
Nägemise fotokeemilises protsessis on kesksel kohal retinaal, sest 11-cis-retinaal on lipoproteiinse nägemispigmendi rodopsiini valgust neelav komponent. Tema vahendusel transformeerub valgusenergia närviimpulsiks. Silma võrkkestale langenud valgus neeldub 11-cis-retinaalis ja fosfoisomeriseerib selle trans-retinaaliks. See põhjustab rodopsiini dissotsiatsiooni valk opsiiniks ja trans-retinaaliks. Kaasub reetina naatriumtasakaalu muutus, membraanide hüperpolarisatsioon ja elektrisignaali (närviimpulsi) teke ning levik ajju.
Rodopsiini tuleb pidevalt taastada. Trans-retinaal isomeeritakse 11-cis-retinaaliks, mille teke ja ühinemine opsiiniga rodopsiiniks toimub põhiliselt pimeduses. A-vitamiini vaegusel rodopsiini taasteke aeglustub ja seepärast ilmneb kanapimedus (hemeraloopia) – hämaras ilmnevad nägemishäired. Mingil määral tekib 11-cis-retinaali ka 11-cis-retinoolist NAD-dehüdrogenaasi toimel (st nägemisfunktsiooni annab oma panuse ka B3-vitamiin).
- Somaatiline talitlus, sh kasv ja diferentseerumine – limaskestade epiteeli areng, mille kaudu realiseerub ka A-vitamiini põletikuvastane toime; naharakkude areng ning kõhre ja luukoe (sh ka hammaste) areng/kasv – retineenhape.
- Reproduktsioon, sh ka spermatogenees, ovogenees, platsenta areng, embrüonaalne kasv ja areng – retinool.
Toime reproduktiivsele süsteemile ja kasvule/diferentseerumisele on retseptor-vahendatud. Seejuures retinool ja retineenhape toimivad nagu steroidhormoonid. Neid nimetatakse steroidhormoonidesarnasteks (steroid hormone-like) ühenditeks. See toime realiseerub järgmiselt: retseptorite abil võetakse kompleks RBP-retinool rakku (RBP on retinooli siduv valk, mis tegeleb tema transpordiga). Rakus retinool vabaneb ja seostudes tuumavalkudega toimib nende kaudu teatud geenide ekspressioonile. Osa retinoolist muutub rakus retineenhappeks, mis seostub nukleaarsete retseptoritega ja see kompleks, seostudes DNA aladega, reguleerib kasvu ja diferentseerumist kontrollivate geenide ekspressiooni. Retineenhape on sel viisil seotud ka kopsu fosfolipiidsete surfaktantide sünteesi kontrolliga.
- Oma trans-cis-isomerisatsiooniga transpordib A-vitamiin oligisahhariidijääke läbi membraanide ja osaleb retinoolfosfaadina glükoproteiinide sünteesis (süsivesiku liitmises valkosaga). See tähendab, et mitme organismi talitluseks ja rakkude kasvuks vajaliku glükoproteiine sisaldava lima teke sõltub ka A-vitamiinist.
- Antioksüdantne regulatsioon (A-vitamiin on inimorganismi antioksüdantne regulatsioonisüsteemi komponent).
Vaegus
[muuda | muuda lähteteksti]A-vitamiini vaegus ohustab eeskätt kasvueas lapsi ja ühekülgselt toitujaid. A-vitamiini teke beetakaroteenist on häiritud diabeedi ja hüpotüreoidismi korral. Tema imendumis- ja salvestumishäired on tüüpilised maksatsirroosi, sapijuhade sulgumise ja jämesoole haavandite korral.
Vaeguse teke on reaalne ka hingamisteede infektsioonide, kroonilise nefriidi, kopsupõletiku korral.
Vaeguse esmatunnused on järgmised:
- nägemishäire hämaruses (hemeraloopia);
- follikulaarne hüperkeratoos;
- naha kuivus ja vananenud välimus (naha keratomalaatsia);
- võib esineda ka mosaiikdermatoos.
Vaeguse süvenedes häirub lima teke ja silm muutub kuivaks (kseroftalmia) ja infektsioonitundlikuks. Kuna A-vitamiin tagab limaskesta epiteelirakkude (silm, kops, seedekanal) lima tootva võime ja et lima on oluline barjäär bakteritele, kaasub A-vitamiini vaegusega suurenenud infektsioonioht. Infektsioonid põhjustavad silma sarvkesta perfusiooni tõttu pimedaksjäämist. Nt arengumaades jääb seetõttu väga palju lapsi pimedaks.
Vaegus põhjustab ka kasvuhäireid, kusjuures ohustatud on eeskätt kiiresti kasvavad väikesed lapsed. Tingib ka spermatogeneesi, ovogeneesihäireid, platsenta arenguhäireid, aga ka C-vitamiini vaeguse kiire tekke ja isegi A-vitamiini tundlikku väikepunalible kehvveresust.
Manustamine
[muuda | muuda lähteteksti]RDA (vitamiini soovitatav päevane kogus):
- meestel 0,8–1,1 mg
- naistel 0,75–0,85 mg
- lastel 0,4–0,7 mg
- rasedatel ja imetavatel emadel 1,1–1,3 mg
Levinuim ühik on praegu aga retinooli ekvivalent (RE): 1μg = 1RE = 3,3 IU (International Unit), seega 1 mg = 1000 RE = 3300 IU.
A-vitamiini oskuslik ja adekvaatne manustamine võib ravi ühe komponendina olla efektiivne dermatiitide, akne, psoriaasi, gastriidi, alkoholismi, astma, allergia, hepatiidi, kollatõve, artriidi, katarakti, osteomalaatsia, diabeedi, hemofiilia ja muude haiguste/sümptomite korral.
A-vitamiin imendub täielikult 3–5 tunniga. Tema toime on efektiivsem koosmanustatuna:
- kaltsiumi ja tsingiga – soodustab A-vitamiini akumuleerimist;
- B-rühma vitamiinidega – soodustab A-vitamiini akumuleerimist;
- E-vitamiin – takistab A-vitamiini peroksüdatsiooni ja soodustab imendumist;
- C-vitamiin – pärsib A-vitamiini võimalikku toksilisust.
Polüvitamiinne manustamine kuulub ravikomponentide hulka näiteks tsüstilise fibroosi korral.
Toksilisust normaalsel tarbimisel ei esine. Kuna aga A-vitamiin on steroidhormoonidele omase toimemehhanismiga, siis on päevase ohutu koguannuse ülempiir kestval manustamisel 2300 RE, ühekordsel aga 7500 RE. Kui manustatakse nendest piiridest oluliselt suuremaid koguseid, võivad ilmneda sellised A-vitamiini toksilisuse nähud nagu iiveldus, oksendamine, tugev peavalu, hüperkaltseemia, unisus, papilliödeem, juuste väljalangemine, luude valulisus jne. A-vitamiin on üledoseerimisel tugev teratogeen.