Retti sündroom (ladina keeles Syndroma Rett, inglise keeles Rett syndrome) on kaasasündinud geneetiliselt määratud arenguhäire, mis esineb tüdrukutel.
Haigus algab vanuses 6–18 kuud. Eelnevalt normaalse lapse areng seiskub ja taandarenema hakkavad nii oskused kui ka arusaamine. Haigus tabab tütarlapsi sagedusega 1:10000 – 1:15000. Haigust ei saa ravida, kuid on võimalik leevendada mitmeid haigussümptomeid.
Haiguse tekkepõhjuseid täpselt ei teata. Tõenäoliselt peetub loote närvisüsteemi areng raseduse lõppfaasis või varases imikueas. Tegemist on geneetilise ehk päriliku haigusega, mis on seotud X-kromosoomiga ehk naissugukromosoomiga. Defektse kromosoomiga poisslapsed hukkuvad juba lootena. Kuna haiguse täpseid tekkepõhjuseid ei teata, ei saa seda ennetada.
Sünni järel areneb laps normikohaselt, kuid 6–18 kuu vanuses hakkavad kaduma juba õpitud oskused ning lisanduvad teatud iseloomulikud haigusilmingud:
Avastatud ei ole ühtegi näitajat, mis kinnitaks diagnoosi. Haigusele viitab vastavate sümptomite olemasolu ja arenguhäire teiste põhjuste puudumine. Elektroentsefalograafia (EEG) uuring tehakse selleks, et veenduda ajukahjustuses, mida näitavad muutunud aju elektrilised potentsiaalid.
Haigust ei ole võimalik ravida. Eesmärk on leevendada haiguse ilminguid. Sageli on vajalik selja kõverdumise raviks teha ravivõimlemist, et tugevdada seljalihaseid. Raskematel juhtudel võib vajalikuks osutuda operatiivne ravi, kus toestatakse selgroogu metallist plaatidega. Krampide esinemisel kasutatakse ravi antiepileptikumidega (karbamasepiin). Kõne arendamiseks on vajalik logopeediline abi ja üldarendavad programmid sotsiaalsete oskuste parandamiseks (erilasteaiad, psühholoogiline nõustamine)
Lapsed elavad kuni täiskasvanueani (umbes 35. eluaastani). Kuna haigus avastati alles 1980. aastal, ei ole edasist haiguse kulgu võimalik prognoosida.