Revolutsiooniline Tribunal

 See artikkel räägib Prantsuse revolutsiooniga seotud institutsioonist; Nõukogude Venemaa samanimeliste institutsioonide kohta vaata artiklit Revolutsiooniline tribunal (Nõukogude Venemaa).

Revolutsioonilise Tribunali istungit kajastav illustratsioon Charles-Aimé Daubani teosest "La démagogie en 1793 à Paris, ou Histoire, jour par jour, de l'année 1793"

Revolutsiooniline Tribunal (prantsuse keeles Tribunal révolutionnaire) oli Prantsuse revolutsiooni ajal tegutsenud ja Rahvuskonvendi loodud kohus, mis tegeles poliitiliste süütegudega.

Tribunali tegevuse kõrghetk oli Suure Terrori ajal aastatel 1793–1794.

See koosnes viiest kohtumikust, prokurörist ja kahest abiprokurörist, kes kõik nimetati ametisse Rahvuskonvendi otsusega. Samuti kuulus tribunali juurde 12-liikmeline vandekohus, mille liikmeid valiti aga vaid poliitiliselt usaldusväärsete isikute seast. 1793. aasta märtsist kuni augustini juhtis tribunali Jacques-Bernard-Marie Montané, tema järel Martial Joseph Armand Herman. Prokurörina töötas Antoine Quentin Fouquier-Tinville. Teiste hulgas osalesid tribunali töös ka kohtunikuna Marie Joseph Emmanuel Lanne, vandekohtunikena kunstnikud Claude-Louis Châtelet ja Jean-Louis Prieur, samuti Joachim Vilate, Léopold Renaudin, Pierre-Nicolas-Louis Leroy ja Pierre-François Girard.

Tribunali otsuseid polnud võimalik edasi kaevata ja see tegeles kontrrevolutsiooniliste süüdistustega, omades seejuures jurisdiktsiooni üle Prantsusmaa.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]