Ristinimi on ristimisel antud nimi. Tänapäeval kasutatakse seda tavaliselt eesnimena.
Inimeste puhul, kes liituvad mingi kristliku traditsiooniga täiskasvanult, võib ristinimi erineda nende varasemast nimest | näiteks oli 1060. aastal Tartu vallutanud Kiievi vürsti Jaroslavi ristinimi Juri, selle järgi pandi ka Tartule uus nimi Jurjev. Traditsiooniliselt anti katoliikluses ja õigeusus ristinimi inimese kaitsepühaku järgi, kes sageli valiti tema sünni- või ristimispäeva alusel, kuna kirikukalendris oli ka igal päeval oma kaitsepühak.
Komme võtta endale usuvahetusel uus nimi sarnaneb teistegi tavadega, mille järgi võetakse uus nimi radikaalsete elumuutuste puhul, näiteks vaimulikuks või mungaks saades, samuti abielludes (vahetub perekonnanimi) või sõtta minnes (nom-de-guerre).