Rodeesia kodusõda (ka teine chimurenga või Zimbabwe vabadussõda; inglise keeles Rhodesian Bush War, otsetõlkes Rodeesia põõsasõda) oli juulist 1964 detsembrini 1979 tunnustamata riigis Rodeesias (hilisem Zimbabwe-Rodeesia) aset leidnud sisekonflikt. Kodusõjas osales kolm peamist osapoolt: valge vähemuse juhitud valitsus, mille eesotsas oli Ian Smith (hiljem piiskop Abel Muzorewa); Zimbabwe Aafrika Rahvusliidu (ZANU) relvastatud tiib, mille eesotsas oli Robert Mugabe ja Zimbabwe Aafrika Rahvaliidu (ZAPU) relvastatud tiib Zimbabwe Rahva Revolutsiooniarmee (ZIPRA), mida juhtis Joshua Nkomo.
Sõda viis 1978. aastaks Smithi ja Muzorewa poolt allkirjastatud lepinguni, millega 1979. aasta juuniks kehtestati üldine valimisõigus ning Zimbabwe-Rodeesiaks ümbernimetatud riigis tehti lõpp valge vähemuse poolt dikteeritud valitsustele. Uus valitsus siiski rahvusvahelist tunnustust ei pälvinud ning sõda jätkus hoolimata sellest, et ükski osapool 14 aasta jooksul sõjalist ülekaalu ei olnud saavutanud.
1979. aasta detsembris kohtusid Zimbabwe-Rodeesia tunnustamata valitsus, Ühendkuningriigi valitsus ning Mugabe ja Nkomo poolt loodud Patriootlik rinne Londonis Lancaster House's ning allkirjastasid Lancaster House'i kokkuleppe. Zimbabwe-Rodeesia läks ajutiselt tagasi Briti kontrolli alla, kuni 1980. aasta märtsis peeti brittide ja Rahvaste Ühenduse järelevalve all uued valimised. Nende valimistega saavutas Zimbabwe rahvusvaheliselt tunnustatud iseseisvuse.