Rohulauk

Rohulauk
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta
Klass	Üheidulehelised Monocotyledoneae
Selts	Asparilaadsed Asparagales
Sugukond	Liilialised Liliaceae
Perekond	Lauk Allium
Liik	Rohulauk
Binaarne nimetus
Allium oleraceum L.
Sünonüümid
Allium complanatum, Allium scabrum, Allium virens, Allium virescens

Rohulauk (Allium oleraceum) on liilialiste sugukonda laugu perekonda kuuluv mitmeaastaste rohttaimede liik.

Morfoloogia

Õisik

Rohulauk kasvab 25–70 cm kõrguseks. Selle alumine kolmandik kuni pool on kaetud sileda, harvem krobelise lehekattega. Taimel on 3–4 lineaalset lehte, mis on 1–2 mm laiad, siledad või krobelised, varrest lühemad ja ülemises otsas tõmbuvad varrest eemale, vahel koguni rulli või allapoole.

Taime sibul on munajas, läbimõõduga umbes 1 cm. Sibula pealmised kihid on pruunikad või hallikad, peente paralleelsete leheroodudega.

Õietupp on kaks-kolm korda õisikust pikem. Õisik on kohev, nuti- või poolkerakujuline ja selles on vähe õisi. Õieraod ei ole ühepikkused, neid on 2–4, vahel kuni 6, need on õisikust pikemad ja tavaliselt paindunud. Õiekate on kellukakujuline. Seda moodustavad õielehed on roosakad, harvem rohekad, 6–7 mm pikad ja kõik ühesugused, piklikud ja nüri otsaga. Tolmukaniidid on sama pikad kui õielehed, nõeljad ja alumise viiendiku ulatuses õielehega kokku kasvanud. Tolmukapead on kollased. Emakas ulatub õisikust välja.

Taim õitseb juunis-juulis, harvem augustis. Vili on kupar. Kupra poolmed on äraspidimunajad ja umbes 6 mm pikad.

Paljunemine

Taim paljuneb nii seemnete kui ka tütarsibulate ja õisikus tekkivate sigisibulate abil^[1]. Tütarsibulad kasvavad mulda nii-öelda emasibula kõrvale^[1]. Olukord, kus õisikus üldse õisi ei ole, vaid ainult sigisibulad, on rohulaugul siiski märksa haruldasem kui talle lähedasel nurmlaugul.

Levila

Levinud mitmel pool Euroopas, kuid puudub suurtel aladel Põhja- ja Lõuna-Euroopas, esineb ka Kaukaasias ja Siberis, sisseviiduna Põhja-Ameerikas.

Eestis on ta sage.

Kasvukoht

Ta eelistab kuiva pinnast, kuid kasvab hästii ka tugevalt savises ja niiskes pinnases. Ta kasvab eeskätt teiste rohttaimede hulgas, mitte metsas. Kõige rohkem sobib talle järsk lubjarohke maapind, mis on päikesepaistele avatud, näiteks jõekallastel või lammil. Niisugused kohad on tänapäeval harvaks jäänud, sest inimene on need muuks otstarbeks kasutusele võtnud. See on mõjunud halvasti rohulaugu arvukusele.

Kasutamine

Taimes sisalduvad väävliühendid annavad talle tugeva lõhna ja maitse. Sellepärast on kõiki laukusid rahvameditsiinis ammu kasutatud pisikuid hävitava ainena. Ühtlasi sisaldab rohulauk rikkalikult C-vitamiini. ^[1] Rohulauk paljuneb kiiresti nagu umbrohi ja sellepärast on temast raske lahti saada.

Erijooned

Rohulauk on Eestis kasvavatest taimedest kõige sarnasem Lääne-Eestis kasvava nurmlauguga. Neid eristab see, et nurmlaugu õisiku alusel on kõigest üks varakult varisev kilejas kandeleht, aga rohulaugul on kandeleht kaheks jagunenud, mida mõnikord on kirjeldatud ka kahe kandelehena. Nurmlaugu õisikus asuvad sigisibulad väga tihedalt üksteise kõrval. ^[1]

Viited

1. Liigikirjeldus

Välislingid

• Rohulauk andmebaasis eElurikkus