Roniv mürgipuu | |
---|---|
| |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts |
Seebipuulaadsed Sapindales |
Sugukond |
Anakardilised Anacardiaceae |
Perekond |
Mürgipuu Toxicodendron |
Liik |
Roniv mürgipuu |
Binaarne nimetus | |
Toxicodendron radicans (L.) Kuntze 1891 | |
Sünonüümid | |
|
Roniv mürgipuu (Toxicodendron radicans) on anakardiliste sugukonda mürgipuu perekonda kuuluv taimeliik.
Ronival mürgipuul klassifitseeritakse mitmeid alamliike.
Roniv mürgipuu on puitunud varrega ronitaim, millel on valged luuviljad.
Taim võib olenevalt kasvukohast kasvada 30–100 sentimeetri kõrguseks.
Roniva mürgipuu kolmetised munajad lehed on 5–15 cm pikkused. Lehed on terve servaga, harvemini kergelt saagjad. Lehed värvuvad sügisel kollaseks ja punaseks.
Taim paljuneb nii risoomi kaudu kui ka seemnetega.
Taim kasvab Põhja-Ameerikas. Kanadas leidub teda Quebeci, Ontario ja Manitoba ning Atlandi ookeani äärsetes provintsides. USA-s kasvab ta kõigis Kaljumäestikust itta jäävates osariikides. Ta kasvab ka Mehhiko mägedes kuni 1,5 km kõrgusel.
Roniv mürgipuu kasvab jõekallastel ja metsades. Eriti tüüpiline on ta metsaservades. USA ida-, kesk- ja lõunaosas kasvab ta valdavalt ronitaimena, põhja- ja lääneosas ning Kanadas maad mööda roomava taime (kõrgus 10–25 cm) või puhmana (kõrgus kuni 1,2 m). Päris varjus ta kasvada ei taha, aga valgusküllastes metsades kasvab meeleldi põõsarindes.
Ta ei ole pinnase niiskuse suhtes tundlik, ehkki kõrbes ta just ei kasva. Ta kasvab mitmesugusel pinnasel, eelistades mõõdukalt leeliselist mulda, mille pH on 6,0–7,9. Ta suudab kasvada ka nendel aladel, mida mõnel aastaajal üle ujutatakse, isegi kui seda ei tehta mageda, vaid riimveega.
Viimastel sajanditel on roniv mürgipuu märksa sagedasemaks muutunud. Euroopast tulnud valged inimesed on maastiku mosaiiksust märgatavalt suurendanud, kadunud on ronivale mürgipuule ebasobivad suured metsamassiivid ja asemele on tulnud talle märksa sobivam mitmekesine maastik.
USA Minnesota ja Michigani osariik ning Kanada Ontario provints on roniva mürgipuu kuulutanud mürgiseks invasiivseks liigiks, ehkki ta on selles piirkonnas juba aastatuhandeid kasvanud.
Mitmed imetajad toituvad roniva mürgipuu lehtedest, okstest ja viljadest.
Nii taime lehed, varred kui ka juured sisaldavad urušiooli, mis on tugeva nahka ärritava toimega toksiin.
See on mitmest orgaanilisest ühendist koosnev aine, mida on muu hulgas Hiinas ja Jaapanis kasutatud traditsiooniliste lakkide valmistamisel.
Roniv mürgipuu on inimeste suhtes mürktaimena liigitatav, valdavalt urušiooli tõttu mis kokkupuuet nahaga põhjustab allergilist kontaktdermatiiti (allergiline kontaktekseem).
Enamasti piisab nahapõletiku tekitamiseks ühest miljardikust grammist urušioolist. Igal aastal tekib ronivast mürgipuust tingitud allergiline reaktsioon kümnetel miljonitel inimestel. Arvatakse, et kuni 85% inimestest on roniva mürgipuu suhtes ülitundlikud. Osadel inimestel võib kokkupude taimega põhjustada anafülaktilist šokki.
Kokkupuutel taimega tekivad põletushaavaga sarnanevad valusad ja sügelevad punased triibud või vesivillid. Nende ilmnemiseks võib kuluda 1...2 päeva ning paranemine võib võtta üle nädala. Kiire veega loputamine esimeste minutite jooksul aitab reaktsiooni oluliselt leevendada. Urušiooli lahustab alkohol.
Tihti esimesel kokkupuutel reaktsiooni ei teki, tundlikkus väheneb ka vanusega ja mõnikord rohkete kokkupuudetega. Enamasti piisab kokkupuutest lemmiklooma või aiatööriista vahendusel; ka kuivanud taimede ümbruses säilitab mürk oma toime (mürgipuu vaik) mitu aastat.
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Roniv mürgipuu |