Ross (vintpüss)

Ross
Päritoluriik	Kanada
Teenistusajalugu
Teenistuses	1905–1945
Kasutajad	Loend
Sõjad	Esimene maailmasõda Iiri vabadussõda Hispaania kodusõda Teine maailmasõda Araabia-Iisraeli sõda
Tootmise ajalugu
Konstruktor	Charles Ross
Konstrueeritud	1903
Tootmises	1903–1918
Variandid	Mark I (1903) Mark II (1905) Mark II .280 (1907) Mark III (1910) Mark IIIB (1914) Huot Automatic Rifle (1916)
Tehnilised andmed
Kaal	3,9 kg
Pikkus	1320 mm
Toru pikkus	711–774 mm
Padrun	.303 British
Tööpõhimõte	Otsekäigu-käsilukustus
Laskekiirus	Sõltub laskjast
Söötur	5-lasulised laadimisklambrid

Ross on otsekäigu-käsilukustusega Kanada vintpüss, mida toodeti aastatel 1903–1918. See kasutab padrunit .303 British.

Ross Mk.II (või mudel 1905) oli enne esimest maailmasõda populaarne lasketiirudes, kuid mitmed selle omadused, nt liigne pikkus tegid relvast Mk.III (või 1910) maailmasõja kaevikusõja tingimustele halvasti sobiva püssi. Aastaks 1916 olid Rossi vintpüssid eesliinidelt ära võetud, neid kasutati hea täpsuse tõttu Kadana Ekspeditsiooniväes sõja lõpuni snaiperrelvadena edasi.^[1][2][3]

Ettevõte Ross Rifle Co. tootis algusest peale sportrelvi, kõige tähelepanuväärsem neist oli .280 Ross padruniga relv aastast 1907. Padrun oli esimene, mis saavutas algkiiruse üle 3000 jala sekundis (914 m/s), ning see sai kiiresti üle maailma täpsuslaskurite ja jahimeeste seas tuntuks.

Kasutajad

• Ameerika Ühendriigid:^[4][5] enne esimest maailmasõda osteti väljaõppeks 20 000 relva Mk II³*.
• Briti India: aastal 1942 tarniti Indiasse "politseiteenistusse" umbes 8000 Mk III Rossi, kuid need eemaldati teenistusest juba aasta hiljem.^[1]
•  Eesti: britid tarnisid Balti riikidele pärast esimest maailmasõda Mk III Rossid, mis 1940. aastal Nõukogude okupatsiooni ajal NSVL-i kätte sattusid.^[1]
• Haganah: Hagana (juutide paramilitaarrühmitus Briti Palestiina mandaadis) ostis Rossi vintpüssid ning kasutas neid Araabia-Iisraeli sõjas. Sõdurid kutsusid neid "Kanada püssideks".
• Hiina Vabariik:^[1] Suurbritannias sündinud Sun Zhongshani kindral Morris Abraham Cohen ostis hiinlastele 1911. aastal 500 Rossi püssi (tõenäoliselt Mark I), mida ta kirjeldas sõnadega "mitte kuigi väärtuslikud, aga väljaõppeks piisavalt head". Ta läks 1925. aastal uuesti Kanadasse relvi ostma, kuid pole teada, kas ta ka midagi ostis.
• Hispaania: tõenäoliselt andis Hispaania kodusõja ajal vabariiklaste relvajõududele Mk III relvad Nõukogude Liit. Relvi kasutasid kanadalastest ja ameeriklastest vabatahtlikud ning alguses arvati, et need tarnis Kanada, seda Kanada valitsus eitas.^[1]
•  Holland: tõenäoliselt said Indoneesiasse "politseitegevusi" tegema suunduvad Hollandi väed relvad Mk III brittidelt, need väljastati Woerdeni ladudest.^[1]
•  Indoneesia:^[1] hollandlaste Mk III Rossid jäid tõenäoliselt Indoneesiasse maha.
• Kanada: aastatel 1905–1916 Kanada Ekspeditsiooniväe standardrelv, hiljem asendati Lee-Enfieldidega, Rossid jäid esimese maailmasõja lõpuni snaiperrelvadena kasutusse, kuna olid selleks piisavalt täpsed.^[6]
•  Leedu:^[1] britid tarnisid Balti riikidele pärast esimest maailmasõda Mk III Rossid, mis 1940. aastal Nõukogude okupatsiooni ajal NSVL-i kätte sattusid. Leedu sõjavägi ostis aastal 1924 pärast vabadussõdu Itaalialt odava hinna eest 55 000 relva ja umbes 50–60 padrunit.^[7] Need väljastati peamiselt jalaväerügementidele ning ei olnud võitlejate seas kuigi populaarsed, kuna olid Mauseri relvadest kõvasti ebatäpsemad.^[7] Rossid müüdi esimesel võimalusel ning saadud kasumi eest osteti Belgia Fabrique Nationale d’Armes de Guerre ja Tšehhoslovakkia Brno relvatehaselt mauserid.^[7]
•  Luksemburg:^[8] väljastati aastal 1945 Suurhertsogi Kaardile, hiljem samal aastal asendati Lee-Enfieldidega.
•  Läti: relvad MkIIIB Ross väljastati äsjamoodustatud Läti sõjaväele vabadussõja ajal. Need toodi koos moona ja muu varustusega kohale Briti sõjalaevadega. Pärast sõda sai Rossidest Läti sõjaväe standardrelv, kuna võeti suund minna täielikult üle kaliibrile .303 British.^[1] Relvad väljastati ka paramilitaarsele kaardile Aizsargi ning aastast 1928 politseile.^[9]
•  Norra: mais 1942 said mõned vastupanuliikumise üksused Lääne-Teravmägedes vintpüssid Ross Mk III, kuna nende enda relvad olid merre kadunud.^[1]
• Nõukogude Liit: britid tarnisid Balti riikidele pärast esimest maailmasõda Mk III Rossid, mis 1940. aastal Nõukogude okupatsiooni ajal NSVL-i kätte sattusid. Mõned neist jõudsid edasi Hispaania vabariiklaste kätte. Täiendavad relvad võisid nõukogude vägede kätte sattuda teise maailmasõja lendliisi ajal, kuid seda ei ole tõendatud. Aastal 1954 ehitati relvad ümber moonale 7.62×39 mm ning neid kasutati samal aastal edukalt laskmise MM-il Caracasis.^[1]
•  Prantsusmaa: sir Charles Rossi kommentaar selle kohta, et prantslased ei virisenud tema relvade üle annab mõista, et Rossi vintpüsse võidi esimese maailmasõja ajal Prantsusmaale tarnida.^[1]
•  Saksa Keisririik: esimese maailmasõja ajal saadi sõjasaagiks ning kasutati.^[10]
•  Suurbritannia: väljastati mereväele, et Lee-Enfieldid maavägedele üle viia.^[11]
•  Tšiili: aastal 1920 toimetasid britid lõpus Tšiilile lahingulaeva Almirante Latorre (HMS Canada), mis oli juba varem müüdud, kuid võeti esimese maailmasõja puhkedes UK mereväes kasutusele. Laeva pardal oli 200 Mk III Ross vintpüssi, mis läksid Tšiili mereväele.^[1]
• Uus-Meremaa: britid tarnisid Kuningliku Mereväe Uus-Meremaa osale umbes 300 Mk III Rossi, mis läksid aastal 1941 Uus-Meremaa kuninglikule mereväele, kus need maailmasõjas kasutusse võeti.^[1]
• Valgete liikumine: britid tarnisid pärast esimest maailmasõda valgetele relvi (tõenäoliselt ka Mk III Rosse), mis sattusid pärast Venemaa kodusõda tõenäoliselt nõukogude võimude kätte. Tarniti umbes 1000 vintpüssi, nende kasutamise või töökorra kohta andmed puuduvad. Enamik saadetistest lõigati Punaarmee poolt vahelt.

Vaata ka

• Huot Automatic Rifle

Viited

1. Phillips, Roger Francis; Dupius, Francis; Chadwick, John (2002). The Ross Rifle story. Toronto: Michael W. Leonard. ISBN 978-0973241600.
2. Duguid, Archer Fortescue (2001) [1938]. Law, Clive M. (toim). A question of confidence: the Ross Rifle in the trenches. Ottawa: Service Publications. ISBN 9781894581004.
3. Law, Clive M. (2004). Without warning: Canadian sniper equipment in the 20th century. Ottawa: Service Publications. ISBN 978-1894581165.
4. Canfield, Bruce (2000). U.S. Infantry Weapons of the First World War. USA: Mowbray. ISBN 978-0917218903.
5. Canfield, Bruce (2010). U.S. Military Bolt Action Rifles. USA: Mowbray. ISBN 978-1-931464-43-7.
6. Berton, Pierre (2001). Vimy. Toronto: Anchor Canada. ISBN 9780385673617.
7. Rakutis, Valdas; Vaičenonis, Jonas (2012). Lietuvos Didžiojo Kunigaikščio Algirdo Mechanizuotojo Pėstininkų Bataliono Istorija (PDF). Vilnius: Generolo Jono Žemaičio Lietuvos karo akademija. Lk 80–81. ISBN 978-609-8074-00-0.^{[alaline kõdulink]}
8. "The History of the Luxembourg Army". National Museum of Military History - Diekirch. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. oktoober 2012.
9. "Latvijas policijas šautene #VP100 #100gadi100lietās | Valsts policija - Facebook". www.facebook.com. 22. mai 2018. Vaadatud 5. veebruar 2021.
10. "Ross Mark III Rifle : German Army (captured)". awm.gov.au. Australian War Memorial.
11. Hogg, Ian V.; Weeks, John S. (2000). Military Small Arms of 20th Century (7th ed.). Iola (WI): Krause Publications. Lk 175. ISBN 978-0-87341-824-9.

Välislingid

• Ross rifle at First World War.com
• Ross rifle at World.guns.ru
• Ross Bayonets at www.canadiansoldiers.com
• Small Arms of WWI Primer 014: Canadian Ross Rifle Mark III - History of the weapon in service. YouTube
• "CEF’s Ross Rifle Fiasco, Responsible For Countless Of Casualties Fact or Myth!" Canada at War Blog, April 21, 2015.
• Handbook for the Canadian service rifle : Ross, Mark III 1913 Part I and II
• Ross Rifle Handbook 1907
• Canfield, Bruce, "The Ross Rifle in U.S. Service" in American Rifleman, 28 May 2013