Rubiinklaas

Rubiinklaasist kauss
17. sajandi rubiinklaasist nõud Wittelsbachide residentsis Münchenis. Kaanega peekri tegijaks on pärimuse järgi Johannes Kunckel ise
Dikroilisest klaasist Lykurgose karikas Briti Muuseumis

Rubiinklaas on sügavpunase värvusega klaas, millele annab värvuse erilise menetlusega klaasimassi sulatatud kuldkloriid.

Kirjeldus

[muuda | muuda lähteteksti]

Rubiinklaasi saamiseks lisatakse klaasimassi kolloidne kuldkloriidilahus, mida saadakse metallilise kulla lahustamisel kuningvees. Mõnikord lisatakse ka väike kogus tinakloriidi. Rubiinklaasi tootmise protsess on keerukas ja kallis.[1]

Klaasile annavad punase värvuse kolloidse kulla osakesed. Efekti mikroskoopiliseks põhjuseks on nn. pinnaplasmonid - kulla juhtivuselektronide "gaasi" võnkumised osakeste pindkihis. Pinnaplasmonite sagedus sõltub tugevalt kullaosakeste suurusest ja ilmneb kullakolloidide spektrites karakteerse neeldumisribana piirkonnas 500 ... 600 nm[2].

Ajaloost

[muuda | muuda lähteteksti]

Rubiinklaasi osati valmistada juba antiikajal. Vahepeal tema valmistamise meetod unustati, leiutati aga uuesti 1679. a. Johann Kunckel von Löwensterni poolt, kes sulatas klaasimassi sisse Cassiuse purpurit (kullakolloid tina(IV)hüdroksiid geelis).

Rubiinklaasi tootmise eripära seisneb asjaolus, et esialgu on klaasimass halli värvusega ja alles pärast uuesti kuumutamist muutub see punaseks[3]. Kuni 19. sajandi lõpuni, mil selle avastasid Ehrenfeldi klaasimeistrid, tootsid Böömi klaasimeistrid punast klaasi kasutades vaske[4].

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Ruby Glass from The Glass Encyclopedia". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. juuli 2022. Vaadatud 20. juulil 2022.
  2. ↑ J. Kikas. Klaasid. - LOFY.02.018 Loeng 1
  3. ↑ Rubiinklaasi ümbersulatamine. - opik.fyysika.ee
  4. ↑ Ruby glass. - britannica.com

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]