Rutan Voyager oli esimene õhusõiduk, mis lendas ümber maailma ilma peatumata ja tankimata. Selle pilootideks olid Dick Rutan ja Jeana Yeager. Lend tõusis õhku USA õhuväe Edwardsi õhuväebaasist Mojave kõrbes Lõuna-Californias. Lendu alustati 14. detsembril 1986 ja lend lõppes 9 päeva 3 minutit ja 44 sekundit hiljem, s.o 23. detsembril ning sellega püstitati kestvuslennu maailmarekord. Lennuk lendas läänesuunas 26 366 miili (42 432 km; Rahvusvahelise Lennuspordiföderatsiooni poolt tunnustatud distants oli 40 212 km) keskmise kõrgusega 11 000 jalga (3350 m).[1]
Pärast ümbermaailmareisi sai Rutan Voyager'st eksponaat Rahvuslikus Õhu ja Kosmose Muuseumis (Smithsonian Institution's National Air and Space Museum) Washingtonis.
Lennuki ehitamise idee tekkis aastal 1981 Jeane Yeageril, Dick Rutanil ja Burt Rutanil. Lennukit ehitati 5 aastat Mojaves Californias. Seda ehitasid põhiliselt vabatahtlikud.[viide?]
Lennuki kere ehitamisel kasutati klaaskiudu, süsinikkiudu ja kevlarit. Lennuki kere kaalus tühjana 426 kg. Koos mootoritega oli tühja lennuki kaal 1020.6 kg. Täislastis lennuk aga kaalus 4397 kg, kuna nii pikaks lennuks oli vaja suurt kogust kütust.[2]
Lennukil oli 2 propellerit: 1 ees ja teine taga. Propellerid töötasid eraldi mootoritega. Kui lennuk tegi esimese lennu 22. juunil 1984, siis olid mõlemad mootorid Lycoming O-235. Novembris 1985 pandi lennukile peale mootorid, millega ta ümber maailma lendas: nina osas õhkjahutusega Teledyne Continental O-240 ja ahtris vesijahutusega Teledyne Continental IOL-200. Plaani järgi pidi ahtris olev mootor töötama terve lennu aja ja nina osas olev mootor pidi andma lisa jõudu õhkutõusul ja lennu alguses, kui lennuk suure kütuse koguse tõttu raskem oli.[3]
15. juulil 1986 lõpetasid Yeager ja Rutan testlennu California rannikul, mis kestis 111 tundi ja 44 minutit, läbides 19 082 km. Sellega löödi üle eelmine kestvuslennu rekord, mille olid püstitanud piloodid Walter Lees ja Frederick Brossy aastal 1931. Nad lendasid Bellanca CH-300-ga, millel oli peal DR-980 diiselmootor ja nende rekordiks oli 84 tundi ja 32 minutit järjest tankimata lendamist.[4]
14. detsembril 1986 kell 8.01 kohaliku aja järgi tõusis lennuk õhku Edwardsi lennuväebaasi pikimalt lennurajalt. Kiirendades said kannatada lennuki tiibade otsad, kui need ootamatult lennurada kraapisid. Lennuk oli siiski võimeline õhkutõusu jätkama ning lendamisest saadud vigastused oluliselt ei seganud. Piloot üritas saavutada suuremat kiirust kui varasemate testlendude puhul, sest lennuk polnud varem kunagi täislastis lennanud. Lennuk kiirendas aeglaselt ning vajas umbes 14 200 jalga (4,3 km) lennurada, et saavutada õhkutõususks vajalik kiirus. Lennu ajal pidid piloodid toime tulema väga kitsastes oludes, ning stressi vähendamiseks olid plaaninud lennata 3-tunniste vahetustega. Kuid kuna lennukit oli alguses suure massi tõttu raske juhtida, siis ei saanud piloodid rutiinseid vahetusi teha. Dick Rutan olevat esimesed kolm päeva järjest lennukit ise juhtinud.[5]
Kuna lennuk oli habras, pidid piloodid keerulisi ilmaolusid vältima ja tormidest kaugemalt mööda lendama. Liibüa ei andnud luba lennukil oma õhuruumi siseneda ja nad pidid selle tõttu suurema ringi tegema, kulutades väärtuslikku kütust.[viide?]
Lennuk maandus 55 000 pealtvaataja ja suure hulga pressiesindajate ees 9 päeva pärast õhkutõusmist samale lennurajale, kust ta oli oma teekonda alustanud. Lennu lõpuks oli kütust alles 48 kg, umbes 1,5% sellest millega lendu alustati.[2]
See lend oli esimene lend ümber maailma, mille jooksul lennuk oli kogu teekonna õhus ning seda ei tangitud.[viide?]
{{raamatuviide}}
: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
{{raamatuviide}}
: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)